Mul on alati olnud lihtne heasse füüsilisse vormi saada ning seetõttu olen ma tegelikult veidi loomult laisk. Juba kooliajal oli kehalise kasvatuse tunni hinne mul alati viis ning kõik tulemused üle keskmise head. Mulle ei meeldi erinevad rühmatreeningud, viimase aja suurimad lemmikud on olnud uisutamine ja jooksmine.
Regulaarsemalt olen hakanud enese eest hoolitsema alles viimasel aastal. Varasemalt on olnud alati nõnda, et võtan end käsile, siis tuleb vahele näiteks haigus või kiirem periood ning on raske end taas trenni ajada.
Viimased paar aastat on minu ellu toonud aga väga palju vaimset ja loomingulist tööd. Hakkasin tundma, kuidas mu keha justkui karjub koormuse järele. Mingil hetkel olin ma energiast lihtsalt täiesti tühi, olenemata sellest kas ja kui palju ma magasin. Keskendumisvõime aina halvenes ning mul olid pidevalt unehäired. Füüsiline ja vaimne pool peavad olema tasakaalus, ei saa olla nõnda, et ühele antakse meeletu koormus ning teisele mitte, see lihtsalt viib punkti, kus mõlemad pooled hakkavad lagunema.
Nendel perioodidel, kui ma midagi füüsilist ei tee, tunnen, et olen närviline ja mõte jookseb kinni. Praegu teen trenni 2–3 korda nädalas. Käin jooksmas. Võtan sel aastal esimest korda osa ka jooksuüritusest.
Allikas: Uus portaal www.liigume.ee
Kommentaarid