Kolm ministrit vahetati välja üleöö. Valitsus ei anna mingeid kommentaare. Mis toimub? (115)

Ärkasin täna hommikul üles ja avasin uudised nagu ikka enne päeva algust. Imestusega lugesin, et selline tähtis teadaanne nagu ministrite vahetus (kusjuures mitte ühe) lükati nädalavahetuse uudisvoogu. Et kui homme töönädal algab, siis see polegi enam mingi uudis, sest reede hilisõhtust on möödunud juba kaks päeva. Ometi on ju tegu väga tähtsa ja suure muutusega ning sisulist selgitust rahvale pole antud.

Avasin lisaks Delfile ka Vabariigi Valitsuse kodulehe, kus pole ministrite vahetusest sõnagagi juttu. Justkui oleks see tühitähi! Kirjutatakse hoopis Rõivase kohtumisest Poola presidendiga.

Rääkisin reedel Rannar Vassiljeviga, kes oli sotside töö ja tervishoiu minister. Vanasti nimetati seda ametiposti sotsiaalministriks. Neid ministeeriumite nimesid ei suuda ma viimasel ajal ka enam üldse meeles hoida ja ausalt öeldes on piinlik ajakirjanikuna, kui põllumajandusministeeriumi kantsler teeb mulle intervjuu jooksul mitu märkust kui kutsun Kruuset ekslikult põllumajandusministriks. Tegemist on ju maaelu ministriga. Miks seda soga nende nimetuste ümber vaja on jääb segaseks ja ega keegi mõistlikku vastust ka ei anna. Nüüd ongi nii, et muutuvad ministeeriumite nimed, muutuvad ministrid ja kui Delfil silma nädalavahetusel peal ei hoia, siis oleksin ma läinud esmaspäeva varahommikul Rannar Vassiljeviga intervjuud tegema, teadmata, et Rannar kaalub sellel hetkel juba poliitikast lahkumist. Rannar ise, nagu ma aru saan, sai Ossinovski otsusest teada alles reede hilisõhtul.

Nüüd tekibki küsimus, kuidas sotsid (täpsemalt sotsiaal demokraadid) selliseid otsuseid teevad. Kas demokraatlikult või? Kui juba juhatuse liige ja erakonna minister ei tea, et ta tool ära võetakse, siis kus on siin demokraatia sotsid?

Kuidas see otsustamine siis toimus?

Sotside erakonna volikogu otsustas 30. augustil jätkata koalitsioonis koos Reformierakonna ja IRL-iga. Volikogule järgnenud juhatuse koosolekul anti erakonna esimehele volitus pidada läbirääkimisi võimalike muudatuste üle valitsuse koosseisus ehk sisuliselt saigi Jevgeni Ossinovski täieliku volituse otsustada kolme ministri portfelli üle.

Hing ei andnud rahu ja avasin Vabariigi Valitsuse seaduse. Tõepoolest ei räägita seal koalitsioonilepetest poole sõnagagi. Mulle hakkas silma selline asi, et tegelikult peaks valitsus suured otsused, mille ta Riigikokku saadab (näiteks Kreeka laenuteema ja pagulased) siduma usaldusküsimusega. See tervedaks meie poliitilist maastikku ja tekiks valitsusele ka väga konkreetne vastutus. Saan aru, et seadusandja mõte ongi selline!

Nüüd muidugi tulevad vastuväited, et sedasi võib iga nurga taga peituda valitsuskriis. Aga ei! Kui sotsid vahetavad reede õhtul kolm ministrit välja ja ministrid kommenteerivad, et Ossinovskil ongi õigus seda teha (oma meeskonda valida) – samal ajal Valitsuse korralduse seadus ütleb aga väga selgelt, et peaminister esitab ministrikandidaadi Riigikogule ja presidendile kinnitamiseks.

Kas need salajased koalitsioonilepped, kus kellegil on midagi lubatud (näiteks Ossinovskile antud täielik õigus otsustada selle üle, kes on minister) on ikka kombekohane? Kas see tõesti on see, mida rahvas ootab ja aktsepteerib oma juhtidelt. Kas sellise volituse on rahvas ehk valijad andnud Ossinovskile Riigikogu valimiste ajal? Ja üleüldse kus on Reformierakonna kommentaarid oma koalitsioonipartneri selliste vangerduste kohta?

Ma ei taha midagi halba öelda Hanso kui uue kaitseministri suunas, samas on Sven Mikser siiski pikaajalise kaitseministri ja Riigikogu kaitsekomisjoni esimehe kogemusega. Samuti on ta meie NATO partneritele tuttav. Praeguses, nii keerulises olukorras hakata vahetama kaitseministrit, tekitab kindlasti NATO partnerites hulga küsimusi.

Üleüldse tahaks teada kommentaare sellisele vahetusele? Miks neid ei ole? Rõivase kui peaministri allkirja ja ettepanekuga see kõik ju toimub, aga ka tema vaikib.

Vahepeal ähvardasid sotsid erakorraliste valimistega. Seda muidugi ei juhtunud, aga samal ajal kui võtame selle, mis on sotsidega toimunud ja Reformierakonna igasugused vangerdused (ka Pentus lahkus, pluss Tallinna Sadam) – siis võiks ju tegelikult tõepoolest erakorralisi valimisi kaaluda.

Eriti sellepärast, et valimiste ajal ei käsitletud kahte suurt teemat, mis on praegu väga päevakorralised- pagulased ja Kreeka laenuteema! Kujutan ette, et kui täna toimuksid erakorralised valimised, siis oleks Riigikogu hoopis teistsugune ja valitsuse koalitsiooni koostamine erineks samuti suuresti.

Ootame siis 14. septembri Riigikogu istungit, mis näitab kas uued ministrid kinnitatakse kohale ja kas valitsus selles koosseisus üleüldse jätkab.