«Nägime kostüümides välja nagu tõelised tulnukad. Hästi koledad. See oli aeg, kui materjalidega polnud priisata.» Jaak Ahelik meenutab suure vaevaga valminud esinemisriideid, mis videos lõpuks ei paistnudkiFoto: Teet Malsroos
Saund
5. september 2015, 07:00

Muusik Seifi "Veenuse" muusikavideos pritsib trummidelt kristallpuhas viin (1)

Ühele Eesti tuntumale trummarile Jaak Ahelikule on eriti värvikalt meelde jäänud kahe Muusik Seifi video filmimine. "Üks neist on "Veenuse" salvestus 1986. aastal, kus trummidele kallatud viin mulle kõrge kaarega vastu nägu plärtsatas, ning teine aasta varem valminud "Unemuinasjutt", mille tarvis õmmeldi ansamblile uhked kostüümid, mida aga videos kordagi ei näe," meenutab Ahelik.

Ühele Eesti tuntumale trummarile Jaak Ahelikule on eriti värvikalt meelde jäänud kahe Muusik Seifi video filmimine. "Üks neist on "Veenuse" salvestus 1986. aastal, kus trummidele kallatud viin mulle kõrge kaarega vastu nägu plärtsatas, ning teine aasta varem valminud "Unemuinasjutt", mille tarvis õmmeldi ansamblile uhked kostüümid, mida aga videos kordagi ei näe," meenutab Ahelik.

Kuulus "Veenus" oli üks Muusik Seifi viiest loost, mis jäädvustati ETV muusikafilmile "Tõnise ja Mäe vahel". Loo esituse ajal on 11 korda näha, kuidas Jaak Aheliku trummilöök paiskab kõrgele õhku läbipaistvat vedelikku. "Kui inimesed arvavad, et trummide peal on vesi – sel ajal, kui viina müüdi talongide eest –, siis pole see nii. See on kõige naturaalsem viin. Kuiva seaduse ajal," muigab trummar.

Kõik sai alguse tollasest kahe jalaga lonkavast töökorraldusest. "Kuna tegemist oli nõukogude ajaga, siis oli ETV selline institutsioon, kuhu võttele minnes oli võimatu hilineda," ironiseerib Ahelik. "Võisid minna mitu tundi hiljem, ent kohale jõudes selgus ikkagi, et salvestuseni on veel kolm tundi. Ehk teisisõnu: kokku oli lepitud, et kell seitse hakkab salvetus, ilmusid kümneks kohale, aga ikka polnud veel kedagi. Kõigil oli aega, kõik olid kuupalga peal," seletab ta. Nii oli seegi kord. "Käisime bändiga stuudiost läbi, vaatasime, et midagi veel ei toimu, ja võtsime marsruudi pillimeeste lemmikkohta, Viru hotelli teise korruse restorani lauda, mis asus lava taga. Kuna enamik pillimeestest kas parajasti töötasid Virus või olid seal töötanud, olid kõik kelnerid ja kogu personal meile tuttavad."

Edasi lugemiseks: