Video: Martin Šmutov
Inimesed
25. august 2015, 07:00

ÕHTULEHE VIDEO | Katrin Saks: esimene tudengina tehtud saade oli nii jube, et tahtsin jõkke hüpata! (8)

"Esimest korda sattusin ma telemajja päris plikana, kui tehti telefilmi "Ühe suve akvarellid". Seal oli mul väga suur roll – olen ainuke viisakas laps, kes lauast tõustes pärast sööki "aitäh" ütleb," meenutab Katrin Saks esimest mälestust seoses telemajaga.

Televisioonis alustas Saks tööd aga Tartu ülikooli teise kursuse ajakirjandustudengina. "Läksin Hagi Šeini initsiatiivil ja toetusel tööle Eesti Televisiooni Tartu stuudiosse. Lõpetades tulin Tallinnasse ja nii ta läks – kokku 18 aastat," meenutab Saks, kes praegu peab Tallinna ülikooli Balti filmi- ja meediakooli direktori ametit. Esimest tööpäeva telemajas Saks ei mäleta, küll aga on tal meeles see, kui ta tegi tudengina esimest saadet. "See oli nii õudne, et ma tahtsin Emajõkke hüpata," muigab ta. "Tahtsime midagi jube enneolematut, uut ja ägedat teha, aga ei tulnud välja. Ma nii täpselt ei mäleta, mis seal oli, aga me ei saanud asjaga hakkama." Saks möönab, et teletöö paraku on juba selline, mis nõuab üsna pikka harjutamist ja teatud küpsust. "Väga noori ja edukaid teletegijaid pole just palju."

Katrin ütleb, et pole oma telesaavutusi kuidagi ritta pannud ega mõelnud, milline neist võiks olla kõige suurem. "Formaalselt – selles mõttes, et see saade pälvis ka Ajakirjanike Liidu aastapreemia – võiks öelda, et saatesarja "Teateid tegelikkusest" käivitamine aastal 1991." Saksa sõnul oli see sisult väga põnev sari elust ja neist inimestest, kes enne 1991. aastat just liiga tihti ekraanile ei pääsenud. "Selleks, et sinust tehtaks portreesaade ja sulle koju tuldaks, pidid sa olema kas tuntud kultuuritegelane või sotsialistliku töö kangelane." Samuti on tal hästi meeles 1990. aastate alguses tehtud poliitikasaated. "Kokkupuutumine ja suhtlemine just nende inimestega, kes on Eesti elus määratult suurt rolli mänginud, oli põnev. Usun, et mu elu on tänu neile aastatele olnud palju elusam, sest teletöö on võimaldanud mul kokku puutuda väga põnevate inimestega siin majas ja väljaspool."

Saks paljastab, et telekarjääri jooksul on olnud väga palju hetki, kus tal on olnud ääretult piinlik. "Õnnetuseks olen ma väga enesekriitiline, isegi liiga. Hetki, kus ma olen tulemusega rahul, on väga vähe," tunnistab ta ja lisab, et iga saate tegemise protsess on alati tore ja lõbus, kuid sellist lõpptulemust, millega ta üdini rahul oleks, ei satu just tihti ette. "Ehk on see iseloomu viga, aga paraku nii ta on." Naljakatena on Katrinil meeles seigad, mis juhtumise hetkel kohe kindlasti lõbusad ei tundunud. "Näiteks kui pead alustama otsesaadet, millest pool on videomaterjal, ja viis minutit enne eetrit öeldakse, et videod on ühes ruumis luku taga, neid kätte ei saa ja sul tuleb see tund aega täis rääkida."

Saks, kes pärast ekraanilt lahkumist on tegev olnud ka poliitikas, naaseb üheks õhtuks ekraanile saate "Välisilm" juhina. "Kuigi ma olen ETVs väga erinevaid asju teinud, siis välispoliitikasaateid otseselt mitte. Küll mõned saatesarjad Ukrainas 1990. aastate alguses ja 1980. aastate lõpus Poolast. Välispoliitika on mind alati huvitanud ja elu on mind hiljem nende teemadega kokku viinud ja tegelema sundinud."

Televisiooni päriseks tagasiminekust Saks aga ei unista: "Ma tunnistan, et tunnen end telestuudios väga hästi ja koduselt, aga see aeg on ümber saanud ja ma ei unista enam sellest, et veel mingit saadet või saatesarja teha. Naudin, et mul on võimalus juhtida kooli, kus õpetatakse noori inimesi, kes õpivad tegema ehk veel paremaid saateid, kui ma ise kunagi tegin või tänapäeval tehakse."