Inimesed

Mis naelutab täiskasvanud inimese värviraamatu taha? 

Kais Allkivi, 22. august 2015 08:00
VALIKUT JAGUB: Täiskasvanuile mõeldud värvi­raamatute väljapanek Viru keskuse Rahva Raamatus.Foto: Airi Ilisson
Suurte inimeste värvimisraamatud vallutavad raamatupoodide edetabeleid.

Aina enam täiskasvanuid haarab puhkehetkel pihku pliiatsid või vildikad, et kontuurpilte värvida. "Mina kasutan seda väga lihtsaks ning kiireks pea tühjendamiseks ja närvide rahustamiseks," seletab Gerli (25). "Kui mul käed sügelevad tegevuse järele, sest pea on pulki täis, siis ma pesen nõusid või värvin," märgib Piret (24).

Nüüdseks on trend iseäranis õitsele puhkenud ja eestlastegi seas kanda kinnitanud. Ka tallinlannast tudeng Gerli Laaniste ja Hollandis restorani ettekandjana töötav Piret Pajula on viimasel aastal värviraamatute võlu avastanud.

"Lapsepõlves mind värvitavad pildid väga ei tõmmanud, aga mustrid on mind alati lummanud. Värviraamatud jäid silma, kui need tekkisid üks hetk mu kodulinna Amsterdami raamatupoodidesse, kus olen tihe külaline," räägib eelmisel aastal elukaaslase juurde Hollandisse kolinud Piret.

"Ämm pani tähele ja ostis mulle jõuludeks mu esimese värviraamatu. Endale poleks ma seda vist ostnud, aga tänu temale on üks hobi juures."

Ta möönab, et mingit nostalgiat see tekitab. "Minu lapsepõlve joonistused olid ühekülgsed, näiteks mingil perioodil joonistasin ma ainult eri värvides peplumkleite ja pärast seda joonistasin iga päev uinuva kaunitari stseeni. Kui tagasi mõelda, siis eks korduvate piltide kaudu otsisin rahu ja stabiilsust, mida pakub ka praegu värvimine," arutleb Piret ja täheldab, et piltide värvimine on väga haarav ja tekitab sõltuvust.

Pilt olgu piisavalt keerukas

Ka muidu kunstihuviline Gerli, kes käinud kunstiringides ja maalimisloengutes, ei mäleta lapseeast ülearu suurt värviraamatuvaimustust, kuigi siiani on tal mõned värvimisraamatud riiulis seismas, juhuks kui keegi lastega külla tuleb. "Mind need enam värvima ei kutsu. Paar aastat tagasi koristades leitud värviraamatus võtsin küll mõned pildid ette, aga sellega asi piirdus," meenutab Gerli.

"Täiskasvanute värvimisraamatu leidsin hiljuti Rahva Raamatu kodulehel ringi tuulates nende raamatumüügi edetabelist."

Et raamatupoe veebilehelt näeb vaid kaanepilte, asus Gerli internetis suurte inimeste värviraamatutest rohkem pilte otsima ning sattus lugema nii taoliste raamatute autorite intervjuusid kui ka psühholoogide ja asjaarmastajate arvamusi, kust koorus välja, et värvimine leevendab stressi. Huvi oligi süttinud.

"Kui lasteraamatutes on pinnad suured, siis täiskasvanute omades on kaugelt pisemad detailid ning nõuavad seetõttu arenenumat peenmotoorikat," võrdleb Gerli.

"Kuna minu jaoks on suur osa tegevusest suunatud värvide valikule ja sobitamisele, siis pisemad pinnad annavad rohkem mänguvõimalusi. Asjale saab läheneda mitmeti – kas alustada ühest nurgast ning aegamisi värve vahetades edasi liikuda või värvida üksikud detailid tervel pildil enne kui pliiatsit vahetada. Ise eelistan esimest varianti – suuremate tööde puhul, mis vahel võtavad päevi, on niimoodi hea tagasi vaadata erinevatest meeleoludest tingitud värvieelistustele, mis töös esinevad. Lõpptulemus jääb küll kaootilisem, aga selle võrra erilisem," kiidab Gerli.

Piretki tõdeb, et asi pole niivõrd täiskasvanulikumas sisus – näiteks looma- ja taimepilte värvivad meelsasti nii suured kui ka väikesed –, vaid selles, et pilt peab olema piisavalt keerukas ja peene mustriga, et see pinget pakuks. "Mina värvin kõige meelsamini mustreid ja mandalaid," avaldab ta.

Värvimisel eelistab Piret viltpliiatseid. "Kui õigeid vildikaid pole, siis ma ei värvi ka. Bränd on Stabilo ja välimuse järgi tunnen nad ka teisest poe otsast ära," muigab neiu.

Gerli jälle on värvipliiatsi usku. "Eriti tähtis on need enne tööle asumist teritada, et miski ei katkestaks triviaalset mõttelõnga teemal "milline värv järgmisena kasutusele võtta"," mainib ta. Kriidid on tema sõnul pisemate detailide värvimiseks kaugelt liiga paksud, akvarellid tuleks kõne alla siis, kui pilt oleks prinditud paksemale paberile.

Abiks pärast vaimset pingutust

Harrastajad kinnitavad, et värvimine pakub lihtsat vaheldust igapäevakohustustele ja aitab argisaginast välja lülituda. "Enamiku värvimisi olen teinud vahetult peale vaimselt raskemat tegevust või närvide rahustamiseks. Soovitaksin sellist värvimist abiturientidele ja tudengitele stressirikastel eksamiperioodidel," kõlab matemaatikaõpetajaks õppiva Gerli nõuanne.

Lõdvestumine võib esiti raskeks osutuda. "Värvimise ajaks üritan enda ümber luua rahu ja vaikuse, et segavad faktorid, nagu telefonikõned või sissetulevate meilide teavitused, tähelepanu reaalellu tagasi ei tiriks," õpetab Gerli enda näitel.

Samuti ei tohi tema sõnul muretseda, kas värvitakse ikka õigesti. "Värvida tasuks vaid nii kaua, kui see nauditav on, kindlasti mitte selleks, et pildiga ühele poole saada," lisab Gerli.

"Vastasel korral hakkab meelepäraste värvide valimine juba kurnavaks muutuma."

Piret nendib, et olgugi värvimine lõõgastav – tema mõtteid muudelt asjadelt päris eemale ei saa. Pigem aitab värvimine mõtetes selgusele jõuda. "Ma ketran samu mõtteid ja edasi-tagasi tammumise asemel töötavad käed pildi kallal. Sama öeldakse ju ka magamise kohta: kui on probleem, millele lahendust ei leia, siis soovitatakse magada ja hommikul pidavat lahendus olemas olema."

Nii Gerli kui ka Pireti sõnul on piltide värvimine hea omaette nokitsemise asi, mitte seltskondlik ajaviide. "Ma värvin kodus üksinda, kui näiteks film, mille olen võtnud nõuks ära vaadata, osutub igavaks," räägib Piret.

"Arvasin, et värviraamatud saavad olema kasulikud pikkadel lendudel, aga need on suured ja rasked ning ma veel häbenen võõraste pilke. Ma nagu tunneks silmi oma kuklal," tunnistab ta. Keegi polevat siiski parastanud, et mis lapsikus see on.

"Enamik mu tutvuskonda ei tea, et ma värvin. Pole lihtsalt miski, millest järsku juttu teha," leiab Piret. Lääne-Euroopas on täiskasvanute värviraamatud tema meelest levinumad kui Eestis. "Hollandis on suurem valik raamatuid ja ma kuulen rohkem inimestest kes vabal ajal värvivad."

Gerli tunneb teistest värvijatest vaid neid, kellele on ise seda tegevust stressileevendajana soovitanud. "Paljud, kellele olen värvimist soovitanud, paistavad esmalt arvavat, et teen nalja – traditsioonilised värviraamatud on ju lastele. Kuna ma ise aga ideed meeletult huvitavaks pean, siis pärast kerget kokkuvõtet psühholoogilisest tagamaast on nii mõnigi olnud nõus asja proovima."

Värviraamatute tavahind jääb 10–25 euro vahele. Piret on enamiku oma raamatutest soetanud soodusmüükidelt. Gerli möönab, et tudengina ta pidevat raamatute ostmist lubada ei saa. Sestap prindib ta pilte ka internetist. "Ka lihtsaim pildiotsing annab tuhandeid vasteid. Lisaks on tervet raamatut tüütu päevast päeva ringi tassida – rikun sellega nii raamatut, käekotti kui oma rühti. Raamatud on aga kaunid kõige ülistavamas võrdes ja sobiksid suurepäraselt näiteks kingituseks või kontori lauasahtlisse lõunapausil aja maha võtmiseks," arvab Gerli.

Huvi on aastaga neli korda kasvanud

Apollo müügiedetabeli esikümnes on kaks välismaist täiskasvanute värviraamatut: viiendal kohal "Loovus värvides. 100 looma- ja taimepilti värvimiseks", kaheksandal kohal "Animorfia: loomade värvimisraamat".

Rahva Raamatu edetabelis on esikümne künnisele, 11. kohale, jõudnud Eesti oma autori Anu Purre läinud nädalal ilmunud "Värviraamat floromaanidele".

"Esimene Eestis müüdud täiskasvanute värviraamat "Secret Garden" jõudis meie kauplustesse müügile 2013. aasta kevadel, kui mujal maailmas oli see trend juba hoo sisse saanud," meenutab Rahva Raamatu turundusjuht Airi Ilisson.

"Võib öelda, et eelmise aasta lõpust on värviraamatud läinud Eestis n-ö massidesse, näiteks jõulukingiks osteti neid raamatuid päris palju. Praegu müüakse iga nädal kümneid täiskasvanute värviraamatuid. Võrdluses eelmise aasta esimese poolaastaga on nende ostetavus vähemasti neljakordistunud," räägib Ilisson. Apollo turundusjuht Liisi Vaik ütleb, et ühes kuus müüakse täiskasvanute värviraamatuid üle poole tuhande eksemplari.

Käsikäes suurenenud huviga on laienenud ka värviraamatuvalik. "Kirjastused trükivad aktiivselt välismaiste autorite raamatuid ja tõlgivad raamatukaasi eesti keelde."

IIlmuma on hakanud esimesed eesti kunstnike värviraamatud. "Esimene Eestis kirjastatud täiskasvanutele mõeldud värviraamat jõudis müügiletile käesoleva aasta märtsi lõpus - kirjastus Sinisukk ja raamat "Loomakuningriik". Eestis algas selle raamatu plahvatuslik müügikasv aprilli teisest poolest. Järgmised Eesti kirjastajate raamatud jõudsid müügile juuni alguses," räägib Vaik.

Elavaim värvimishuvi paistab Ilissoni ja Vaigu sõnul olevat 20.–30. eluaastais noortel naistel.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee