Evelin Ilves esitles arvamusfestivalil oma raamatut: kui miski sulle ei meeldi, siis vaata peeglisse (102)

Allpool katked Evelin Ilvese ja teda intervjueerinud Manona Parise vestlusest: 

Rääkisime naisenergiast ja kust naised võtavad jõudu. Ütlesid, et sinu jaoks oluline koht on teised naised. Eriline side naiste vahel.

Ma olen 19aastasest saati kuulunud naiskorporatsiooni, kus on tegemist tõestusega. Ma pole tajunud, et naised peaksid olema tingimata õelad üksteise vastu. Ühiskonnas on naistel keerulisem asju teha, siis tegelikult on kõige suuremad kritiseerijad naisajakirjanikud. Ma olen tundnud, et kui naised teevad midagi koos, siis 1+1 on suurem kui 2. See on võimas ja võrratu tunne, need on inspiratsioonihetked. Ma olen õnnelik, et mul on väga head sõbrannad, kellega neid hetki jagada ja juurde tekitada.

Sa julged olla iseendast ja olemisest suurem. Kas oled seda õppinud, või on see kaasasündinud?

Ma ei tea, mis on endast suurem olemine. Küll tean, et peale keha ja hinge on ka olemas energia. Lisaks füüsilisele ja vaimsele kehale tegeldakse ka energeetilisega. See on küll palju suurem kui see, mida me näeme. See on tohutult tähtis asi, seda saame suunata igas suunas. See saab ära kaduda, väga võimsaks muutuda ja see on palju meie endi kätes. Mina olen oma energiat hoidnud ja armastanud, kasutanud üsna palju.

Raamatus on kirjas ka kohad, kus energia kippus ära kaduma. Võib lugeda välja, et sind ähvardas läbipõlemine?

See on ülitublidele eesti naistele sümptomaatiline, kes võtavad kogu maailma enda kanda. Minu jaoks on oluline asi, mis sealt välja tuleb -  oskus end armastada. See on teatud määral eneseabiraamat.

Raamatus mind paelus see, kuidas sa võtad järjest väga raskeid ülesandeid, mis tundub tavainimesele võimatu. Võitlesid ja võitlesid nende nimel ja need õnnestusid, kuigi algul tundusi võimatud. Rääkisid, et sul on prohveti vaim. See, mida tahad justkui sünnib. Oskad anda universumile signaale, et see tuleb vastu meile?

Muidugi saame seda mida tahame kõik, seda oskavad kõik. Tuleb lihtsalt universumit usaldada. Sa ütled, et ma võtan ülesanded ja võitlen. Võibolla need tunduvad rasked, aga mulle pole tundunud. Kuskil keskel on selgunud, et on raske. Ma pole lõppeesmärki selgelt näinud ja ammugi tajunud kõiki nüansse teel. Ma ei karda raskusi. Ma ei võitle, vaid lähen edasi. Ma ei anna alla, aga ei võitle ka. Kulgen lihtsalt. Mulle meeldib teekond. Kui ma kohal olen, on see lõpp ja tuleb jälle alustada otsast. Ma ei oska nautida, et ma olen kohal ja istungi seal. Ikka kukud vahel auku. Siis tuleb ikka keegi ja aitab välja. Mõnikord on täitsa hea augus olla, võid seal järele mõelda, keegi ei tule segama. Lea suutis isegi keemiaravi kõige mustematel hetkedel näha huumoriaspekte. Kui sa loed, siis need kõrvaltoimed on ikka horror. Isegi sellises ekstreemses olukorras ütles ta et sul on valida, kuidas seda võtad. Mis siis minul, käed ja jalad otsas.

Siit raamatust tuleb välja tahe ja vajadus iseendale meeldida. Ma olen kirjutanud naistele ja naistest aastaid. See on tervendav et keegi rõhutab et tuleb armastada iseennast.

See pole kaasasündinud, vaid elus tulnud, et kui miski sulle ei meeldi, siis vaata peeglisse. Inimesed on sellised nagu nad on, hoolimata sinust. Kui sulle miski ei meeldi, siis toodab seda su sisemine keemiakombinaat. Kui sul on probleemid, siis need pole teiste tekitatud, see on sinu peegeldus. Kui naabrimees käitub nõmedalt, peab mõtlema enne, miks see mulle ei meeldi ja siis alles valima viisid, kuidas olukorda lahendada. Mõni valib edasikannatamise, teine muutmise. Alati saad midagi muuta, kui võtad midagi ette, astud mugavustsoonist välja ja muudad, siis on see alati nii postiivne, saad sealt hea tagasiside enda jaoks.