"ISSAND, MIS ASI SEE OLI?" Kaur Kenderi novell pani publiku õudusest tarduma (46)

kas vägistajate ja mõrvarite kohtutoimikuid ei võika avalada ja trükkida ja kindlustada nad honoraridega? ikkagi oleks naturaalne materjal ju võtta.
See Venemaa vanaproua saaks ka ometi rikkaks kes 10 inimest ära tappis, ja kindlasti ka vaid emotsioonide tekitamiseks. kahju et tapetud oma emotsiooone enam jagada ei saagi.

Poleks uskunud Kaur Kenderist nii jõhkrat, labast, perverssusi täis kirjutist, tekib tunne, et mees kannatab alaväärsuse all või hoopis soovib tähelepanu, mida ta ka sai, kuid mis jäi lühiajaliseks. Olen lugenud tema raamatut ,,Isa,, , mis jättis kustumatu mulje. Kõige kergem ongi kirjutada võikaid, ebanormaalse sisuga teksti. Hakka tõesti kahtlema, kas mees on ikka täie mõistuse juures.

IGNOREERIN!

... JA MILLEKS?
Vastake neile küsimustele enne, kui et kas SEE oli kunst?

“Issand, mis asi see oli,” küsib enda noormehelt üks naine, kui nad vanglaalalt välja jalutavad. "
Loomulikult MEELELEHUTUS PERVERTIDE JAOKS, mis oleks suurepärane päris vanglas istujate jaoks, nemad küll oskaks nautida ja kindlasti teeks järele kah

lugesin seda kunagi netist, pärast seda oli mitu päeva üsna paha olla, kuigi olen palju lugenud ja arvan, et mul on selles suhtes head närvid. kirjutada ta saatan oskab, kuigi lõpp läks rapsimiseks kätte, algus oli kirjanduslikus mõttes parem, ju tal endal viskas ka lõpuks kopa ette. kahjuks oli see lugutükk ainus, mida olen Kenderilt lugenud, enam ei soovi näha ühtegi tema teost. kirjanikud on selles mõttes omamoodi tegelased, et saavad oma peatäie laiema publiku ette paisata, muud inimesed põevad pohmaka vaikselt teki all välja.

Miks ülistada seda Kenderit nimega kirjanik. Tegu on ju lihtsalt haige inimsega, kes iga hinna eest püüab endale tähelepanu tõmmata.

lugedes seda artiklit sain aru et kuulajad said vapustava elamuse ükskõik siis millise kuid vapustava
kahju et ise kohal polnud

ei saa lahti mõttest, eriti vastikuid ja võikaid tegelasi ja sündmusi saavad ette kujutada ja kirjeldada vaid inimesed, kes on ise ka seesmiselt mingil määral võikad ja vastikud. Selliste tegudeni nad ise ei pruugi jõuda, kuid elavad vastavad fantaasiad välja paberil või ka publiku ees esinedes.

Huvitav: minu kirjanikusulg ajas Jussi võlla; Krõõt suri valudes, süüdistatuna poja sünnitamise võimetuses; Katku Villul oli vallaslaps Eeviga - miks keegi Eevi hingeelu ei lahka??? Minu teksti läbi said surma paljud, aga keegi ei pea mind rõvedaks nikkujaks-abielurikkiujaks. Põhjus? Ma kirjutan ilusasti, esteetiliselt. Need uue aja kirjatsurad ei tunne belletristika tavasid. Nad on nagu mullamutid, kes lähevad uue lõhnava kakajunni peale kihevile. Kähku, kähku, enne kui kakajunn ära ahtub!

Reaalses elus on õudust, vägivalda ja kurjust niigi palju, seda kajastab ajakirjandus ja püüab analüüsida ka tagamaid. Enam ei ole selles midagi sellist, mida peaks kirjanik üksipulgi, viimaste jälkide detailidena avalikkuse ette tooma, et inimhinge uurida, see saab olla ainult kõmujanu. Sisemise saasta välja paiskamine ei ole kirjandus ega ka ilu ega ka kunst. Ma olen hämmeldunud nende inimeste taluvusläve kõrgusest, kes lõpuni kuulasid. Kas on vaja endale vabatahtlikult psühhotraumat tekitada? Lugesin Kenderi jutukese algust netist, süda läks pahaks ja õudne hakkas. Üks Rootsi terapeut ütles kord, et ta töötas mingi aja vanglas narkomaanidega. Mõne aja pärast sai ta aru, et nende mõttemaailmas viibimine hakkab teda ennast halvas suunas mõjutama. Et ta hakkas muutuma inimeseks, kes ta ei taha olla. Olge Kenderi taoliste kirjanike väljapursetega ettevaatlikud, inimesed.

Kender on lihtsalt haige inimene. Tuleks ravile saata, mitte promoda, et veel õhutada tema lollusi..

RÕVE INIMENE! - seda igas mõttes.

Kui Kaur Kender nimetab oma üllitist kunstiks, siis tõesti on "sitt purgis" ka kunst... Aga mida mina tean kunstist? Selle loo taustal on piinlik olla inimene...

suudab kirjeldada ja välja mõelda ainult kurjus ise.

See on surmakultuur, mida teostab maailma vürst e. saatan.

Haige!

Esimesel pildil Kenderi kohal, homo sünnitab?

kas artikli kirjutaja tõesti ei saanud aru mis asja mõte oli? kui nii lihtsale küsimusele vastust ei leia siis küll ei tasu leheveergudele ronida. igasuguse kunsti mõte on tekitada emotsiooni. meeldivaid, ebameeldivaid, kurbust, rõõmu - pole eriti tähtsust mida täpselt.
otsustades antud juhul emotsioonide tugevuse ja hulga osas on Kender pannud täkkesse 100% ja ehk rohkemgi. Mina hoian talle igatahes pöialt!

Milleks? Kellele? Kes saab sellise asja loomisest või tarbimisest esteetilise naudingu? Kui selline inimene on, siis mida see selle inimese kohta ütleb?

Jaa, mina lugesin netist nimetet teosest mõttelise osa. Ja ei suutnud teatud aja pärast enam edasi lugeda. Niivõrd perversne oli kogu lugu.

kas see ongi mõnede tegelik elu?
kui teada milliseid vägivalla mänge pakutakse lastele internetis siis nii väga ei imestagi, et võika stseeni ajal õllepurki lahti tehakse, ta muud ju ei tea ega tunnegi
aga huvitab hoopis prototüüp, nagu Kender ise väidab on olemas ka reaalne prototüüp, ühest ilmselt teadjama inimese kommentaarist leidsin vihje tuntud meediategelasele kes pole veel trellide taga istunud
ja veel tahaks teada mis mõne rahvaga ikka toimub, kas sumerite pärandus kes väidetavalt olid olnud satanistid