Eksperiment: kuidas lapsega koos miinimumpalgaga ära elada? (198)

Ajutiselt võib väikse sissetulekuga hakkama saada, aga pidevalt nõnda virelda võib olla hävitav katsumus. "Emme, ma nägin unes, et sa kinkisid mulle sünnipäevaks minu enda püksid, mis mul kapis on!" ütleb laps ehmunult, kui sünnipäeva hommikul silmad lahti lööb. On minu tõsielulise eksperimendi "Kas ja kuidas on võimalik miinimumpalgaga ära elada" 22. päev. Edasi läheb veel hullemaks ja ilma väikse lisateenistuse ja taarakogumiseta poleks ma välja vedanud.

Kui oled üksikvanem, saad miinimumpalka ja sul on üks alaealine laps, on ellujäämiseks vaid paar närust võimalust – sa kas vihud öösiti ja igal muul vabal momendil lisatööd teha või võtad laenu. Esimesel juhul kannatab laps, sest vanemal ei jää tema jaoks enam aega. Teisel juhul kannatavad mõlemad, sest kogunevate võlgade tõttu võib nii elukohast kui vaimsest tervisest ilmajäämine olla vaid aja küsimus.

Minu sügav tõdemus on, et kuu aega võib ju püüda eksperimendi korras miinimumpalgaga hakkama saada, sest siis hoiab elus lootus, et kuu aja pärast on see läbi. Aga mis hoiab elus neid, kel seda lootust ei ole, kel pole õrna aimugi, millal selline keha ja närve piitsutav katsumus läbi saab? Kes oskab vastata?