OMAS KODUS: Andrus Vaarik koos lapselaps Ruudiga oma suvekodus Pivarootsis, kus ta igal vabal hetkel püüab olla ja kus ta meelistegevuseks suvel on roosidega tegelemine. Talvel aga lugemine – et mälu värskena hoida. Foto: Stanislav Moškov
Jaanus Kulli 4. august 2015 07:00
"Mu lapsepõlv möödus pättide seltskonnas. Olin üks vähestest, kes vangi ei sattunud."

"Mu lapsepõlv möödus pättide seltskonnas. Olin üks vähestest, kes vangi ei sattunud."

"Oma viieaastast lapselast Ruudit vaatan ma küll sellise heas mõttes kadedusega, et issand küll, see kõik juhtub ta elus esimest korda! Ta näeb ja tajub kõike esimest korda, ta mõtleb mingist asjast esimest korda. See on kadestamist väärt!" märgib näitleja Andrus Vaarik (57) ja tõdeb, et vananedes jääb üha vähemaks asju, mida oma elus esimest korda teha saad.

Samas tunnistab ta, et mida aeg edasi, seda enam tunneb ta, et ei vaimustu ega erutu enam nii kirglikult nagu nooruses. "Teistpidi – sa ka ei vihastu nii kergelt," leiab ta ealiste iseärasustega kaasnevates probleemides positiivsetki. "Selles mõttes on inimene ikka konstrueeritud kavalalt tasakaalukaks olendiks, ta on arenenud tasakaalukaks loomaks miljonite aastate jooksul. Talle on antud kindel konstant vaimustuda, armuda ja kui sa intensiivselt elad, hakkab su jõud ühel hetkel raugema. Ning kui su eluhuvi hakkab taanduma, on see omamoodi väga humaanne. Selles mõttes, kui inimene jätkuvalt ei kisenda, et issand, ma olen täis energiat ja elutahet ja mis ma kõike veel teha tahaks," toob Andrus välja veel ühe võimaliku inimloomuses peituva paradoksi.

Edasi lugemiseks:

Samal teemal

Kommentaarid  (3)

Andrus, 5. august 2015 17:27
te ei ole ju vana! Aga tore ja andekas näitleja olete küll!
Radist 4. august 2015 14:09
KASS (Margus Oopkaup): Juba nelisada aastat elab meie linna külje all draakon.
LANCELOT (Sulev Teppart): Draakon? See on tore!
KASS: Ta on meie linnale maksu peale pannud. Igal aastal valib ta endale ühe
tütarlapse. Ja meie anname ta draakonile, ilma et me “mjaugi” ütleksime.
Draakon viib ta oma koopasse, ja me ei näe teda enam iialgi.
.
PÜRJERMEISTER (Andrus Vaarik) aitab sellele jamale kõigiti kaasa...
Mul oli õnn lavakunstikateedri X lennu diplomilavastust 1981. oma silmaga näha. Ja kuigi linnapea tegelaskuju on "Draakonis" negatiivne, oskas noor Andrus selle vaat et kesksemaks rolliks mängida. Etenduse lõppedes ei tahtnud ovatsioonid kuidagi vaibuda. Ütlesin oma naisele siis: "Pea meeles, sellest poisist saab veel tegija!" Nii läkski. Järgmisel aastal sai Vaarik vabariiklikul klassikalavastuste festivalil eriauhinna külalistele kõige enam meeldinud näitlejatöö eest. Edasi tulid uued rollid.
Kõik kommentaarid

SISUTURUNDUS