Indrekul on õigus, sest mida on eestile andud see nn. USA-NATO missioon ? On andnud ainult tulevikuks KOHUSTUSI; KOHUSTUSI ja veelkord KOHUSTUSI kanda võrdselt USA ja NATO ga seda sõnnikukoormat, mida najomnikud ja müüdavad-ostetavad on eestile kaela toonud. Afgaanid naeratavad kui USA dollareid vastuvõtavad ja seejärel muigavad kui kuulid "toojate" poole teele lennutavad.
Kurb on see, et nendel veteranidel pole oma hädadaes Eesti Vabariigis proffessionaalse abi saamiseks kellegi poole pöörduda, erinevalt eesti kaitseväe veteranidest. Jääbki ainult kibestumine.
Jõudu Indrekule, ise käisin aasta hiljem. Enne olin täiskarsklane, pärast kukkusin rämedalt jooma, seda ka ülikoolis. Täna järgi mõeldes-sinna jäi poiste teine mina.
et noored või lihtsalt rumalad ilguksi vene kroonus käinud poiste üle. Minu poeg oli seal.Ise ta mulle juhtumistest ei kirjutanud enne kui kuulsin peale tema kojujõudmist.Küll aga olid tema sõbrad-koolivennad minu poole kokku käinud ja olin ka õige mitmega neist kirjavahetuses. Mul on alles kaks kiirköitjat kirju kroonust ning mäletan,et minu unistus oli lugeda neid ette kuskil suutele rahvahulgale. Sest mulle kirjutati seda,millega sageli oma ema ei tahetud muretsema panna1
Vene kroonu aeg oli nagu kuurort võrrelda tänase eestiga, mõistagi ei olnud mõtet loota esti argpükside peale vaid ühineda kohe esimesest päevast peale normaalsete inimestega, mina valisin siberlased ja kõik toimis ja oli selge. tänases eestis, kus kasvatatakse fašistlikku vaimu ja suhtumist, õhutatakse sõjale ja orjastatakse oma kaasmaalasi ja surutakse maha inimõigusi on elu kordades keerulisem ja puudub usk homsesse! võõrväed eestist välja!!!!
Mina otsustasin juba enne vene sõjaväkke minekut,et nende poolel ei kavatse sõdida ja võimalusel vahetan poolt.Afgaanis muidugi ei saanuks seda teha.Euroopas aset leidva konflikti puhul aga küll.Loomulikult ei oleks ma oma teenistuskaaslastest vene sõdureid selga tulistanud,küll aga südamerahuga oleks võinud lasta lihtsalt võõraid N Liidu mundris tegelasi-vaenlased ikkagi!
Niimoodi saab templi mällu kogu eluks. Ise sattusin 1982.a. Taga-Kaukaasiasse, suht intelligentsesse seltskonda(kõrgharitud õpetajad), ise 18-aastane, eestlasi polnud. Tappa õieti ei saanudki, vahest harva sai rüseletud. Afganistani sõda alles kogus tuure, sinna ei saadetud.
Meile öeldi,et lähete soojale maale,alles lennukis saime teada,kuhu suundume.Ka mina olin ju laps,mõtlesin ikka,et ,miks ma siin olen,miks selline karistus.Seda,mis seal toimus ,nädalate kaupa mägedes,näljas,janus ,kuulid vihisevad,...,Sellest vist ei saa teised aru,vaid need,kes seal on käinud.Ikka ma mõtlen Miks ma seal olin.Aga meile öeldi,et see kuul mida kuuled,see ei tapa.
Jõudu Indrekule. Käisin samalaadse jama läbi aasta varem. Olude sunnil ainult "karauuliga" ei piirdunud. Koju naasdes nägin mitu aastat "huvitavaid" unenägusi.
Nii hull see asi ka polnud.Kes ei tahtnud see lihtsalt ei läinud söjaväkke.Mis sest et miilits 10x kodus otsimas käis.Ma olin siis mujal nt naistes:),tüdrukutes.Saatsin mendid pehmesse kohta.
Äkki olid Jaak Aaviksooga koos, tema oskas ka ennast ära nihverdada, nn. naistes olles, mina aga panin kellast kellani see-eest. Aga selle naistes olemise jutuga võid sa sinnasamusesse minna, ära aja p.ska suust välja.
Tookordse Vene kroonu eest said need kõvale nihverdada, kes olid võ mängisid hllu, näiteks veel enureesi diagnoosiga või kellel oli see päriselt ühesõnaga kusid nad otse arstliku komisjoni ees! Nii et "kangelased" kõrvale nihverdajad ärge luuletage! NLi ajal ikka need, kes "naistes, tüdrukutes olid ja saatsid pehmesse kohta" nagu nii võeti kord kinni ja pandi vangi või paremal juhul trahvrootudesse, kus elu oli täielik P:::RSE koos sina samasse pehmesse kohta trükkijate tšurbanitega!
Ülikooli teisel kursusel hullu või idiooti mängida ei õnnestunud kuidagi ( ülikooli selliseid ei võetud ) st. erilisi valikuid minna või mitte lihtsalt polnud. Samas ei teadnud ju keegi kuni nn. "utsebka" lõpuni kuhu edasine jaotus viib.
Teie vaatate telekast, hirmust lusikatäis püksis, aga meie olime sellistes situatsioonides reaalsuses ;) Oli äge, oli väga äge ja siis tulid kohe 90-nendate maffiasõjad Eestis. Jube vahvad ajad olid. Need, kes kehvasti magavad, neil on miski asi peas katki, mina magan nii rahulikult, et lausa lust. Ja olen kogu aeg nii maganud. Kui aga on olnud vaja, siis ka olnud 48 tundi järjest üleval ja autosõidu rekord on olnud Stockholmist üle Taani väina sildade Pariisi alla ühe jutiga roolis. See teeb järjestikust sõitu ca 2500 km, mis tänu Saksa kiirteedele läks suht nobedalt. Mitme inimese jagu seiklusi on läbi elatud.
Iga mees peaks pool aastakest oma elust sõda pidama või kinni istuma laagersüsteemi vanglas. Sellised kohad teevad tugevaks ja selekteerivad äbarikud välja. Tugevad saavad seal ka targaks, nõrgad lähevad aga lolliks.
Need, kes tänapäeval koos ameeriklastega arengumaadesse "demokraatiat viivad" - on seal enda valikul ja teenivad nii raha - kuid tollases sõjas polnud meie poisid vabal tahtel ja raha eest! Kes ei mäleta seda aega või ei taha mäletada - ärge targutage!
See on küll üllatav, et dedovšina ka lahingväeosadesse välja ulatus. Arvasin et Afgaanis seda jama polnud. Mul õnnestus oma ajateenistus ilma sõjata läbi teha.
Kes 1988 aasta NSVL süsteemiga pole kursis, siis neile selgituseks, et oli 2 valikut, kas lähed sõjaväkke ja ka Afganistaani sõtta või koristatakse sind lihtsalt süsteemi poolt vaikselt ära. Ajaa, see võimalus oli ka, et paigutatakse Paldiski mnt-le rohelise aia taha ja tehakse sust hull. Need lapsed, kes siin räägivad, et oleks ikka pidanud süsteemile vastu astmuma ja võtma vastutuse, on samast grupist, kes 1939 aasta Siberisse saatmise kohta arvasid, et "aga miks te siis poiltseid ei kutsunud". Loodan, et Eesti pered ei pea enam midagi sellist läbi elama.
Niimoodi ka ei olnud. Valikutes oli siiski kas ajateenistus või kriminaalkaristus reaalse vangistusega. Erilist vahet ei olnud, aga ajateenistuses oli seltskond siiki parem kui vanglas.
krimkaristus vanglas tähendaski tollal sama, mis "koristatakse sind lihtsalt süsteemi poolt vaikselt ära". Ega siis polnud sellist erasviitides hotelli nagu praegu.
Afgaanist pääsemiseks tuli sõjakomissariaadis lihtsalt mainida, et sul elavad sugulased välismaal, kõige parem oli USA ja Rootsi. Minu puhul see aitas, välistati nii piirivalve kui merevägi, karistuseks sitsisin pea 26 kuud BAM il, ilma puhkuseta...
Sinusugusele võib olla on väide anekdootlik, minul olidki sugulased välismaal, kuigi sama nippi kasutasid paljud minuga koos teeninud poisid ja mitte ainult...
kommenteerimata võiks jätta kõik, kes pole vene armees käinud. ja Afgaan olemine ei olnud nn. sõjaväes käimine. see oligi sõda, kuhu saadeti veel märgade kõrvatagustega poisikesed. praegune Eesti sõjaväeteenistus on Afgaani kõrval viie tärni kuurort.
see pole kull naljategemise koht.Valikut polnud.Sa pidid minema.Ma ei oska ette kujutada seda valu, kasvatad poja 18 aastaseks ja annad NSVL armeesse.Mis on Eesti sõjaväeteenistus selle kõrval,Köki -möki!Olen lugenud raamatut"Võitlus kahel rindel"Kordi ja kordi.Eks Venemaa emad on hirmul oma poegade sõtta saatmise parast.Koigile rahu.
Lihtsustatud skeem. Et mitte mina vaid süsteem on süüdi. Stalin küll sedasi saksa automaadimeeste peale ei vaadand. Siberisse kõik ning asi tahe. 91 tuhandest Stalingradi all vangi võetust sakslasest naasis 1955.a. Siberist tagasi vaid 5000. Ja Simon Wiesenthali ühing on veelgi märksa rangem. Kõik on süüdi. Tulistajatest ma ei räägigi. Ka nendest, kes vaid valvepostil seisid. Isegi raamatupidajad on süüdi ja vanglat väärt. Kogu vahe on selles, kus poole peal sõdid või oled, sest kaotaja on alati süüdi. Võitjate üle aga kohut ei mõisteta.
KOMMENTAARID (46)