SUURED SÕBRAD? 10. jaanuaril 1988 Kabuli lähistel tehtud fotol poseerivad sõduritega ka kaks lahket nägu tegevat kohalikku. Esireas olev afgaani noormees võis vabalt olla üks jooksupoistest, kes töötasid kaubakulleritena väeosa ja kišlakkide vahel. Indrek Taalmaa leiab tagumisest reast keskelt.Foto:
Inimesed
25. juuli 2015, 08:00

Indrek Taalmaa: ma olin ju laps, kui sõtta läksin! (46)

"Ega mina ei tulistanud, tulistas süsteem. Ma olen teenistuse Afganistanis enda jaoks niimoodi selgeks mõelnud, et ma ei räägi sellest minavormis," meenutab Indrek Taalmaa, kuidas ta Nõukogude Liidu armee mundris valvepostil olles pidi paaril korral automaadi palge tõstma, ründajat sihtima ja päästikule vajutama.

"Ega mina ei tulistanud, tulistas süsteem. Ma olen teenistuse Afganistanis enda jaoks niimoodi selgeks mõelnud, et ma ei räägi sellest minavormis," meenutab Indrek Taalmaa, kuidas ta Nõukogude Liidu armee mundris valvepostil olles pidi paaril korral automaadi palge tõstma, ründajat sihtima ja päästikule vajutama.

Mis pilt avanes pärast päästikule vajutamist, jätab Indrek Taalmaa enda teada. "Ma ei käinud operatsioonidel, ma olin kaitses," lisab ta vaid.

Kui näitlejal ning Tallinna Kammerteatri omanikul Indrek Taalmaal on vaja mängida näljas ja surmahirmus inimest või koguni haavatud sõjameest, piisab tal rolli sisse elamiseks sellest, kui meenutab omaenda sõdurielu Afganistanis.

Edasi lugemiseks:

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
3.99