Scooter tuli lavale pärast samuti Saksamaalt kohale lennutatud Groove Coverage'i, kes rahvale selliste hittidega nagu "God is a Girl", "Poison", "7 Years and 15 Days" jne sooja tegi.
Scooteri kolmik astus lavalaudadele stiilse 15-minutilise hilinemisega kell 23.15. Muide, bänd hilines 45 minutit ka Tartu lennujaama!
Kui kell 23.04 veel bändi laval näha polnud, muutus rahvas juba rahutuks. Kõlasid kohapealt pudi-padi putkast ostetud pasunad, pimeduses vilkusid kõikvõimalikud sarved, kõrvad ja laserid ning fännid hüüdsid "Scooter, Scooter, Scooter".
Ja siis nad tulid! "Yea-ea-ea-ah, yea-ea, I feel hardcore. Yea-ea-ea-ah, yea-ea, always hardcore..."
Scooteri šõu kestis üle tunni. Fännitsooni pileti eest kallist hinda maksnud aktivistid hüplesid ja kilkasid lava ees, lihtrahvas jauras lauluväljaku puupinkidel, millest päris mitmest pärast kontserti lõppu vaid pilpad ja saepuru järele jäid.
Meeleolu oli ülev, kontsert oli energiline ja võimas. Tuntud loo "Fire" ajal pildus Scooteri solisti H. P. Baxxteri kitarr välja sädemeid, publikusse lendasid käterätid, millega bändiliikmed higi pühkisid, rahvas laulis 90ndate hitte peast kaasa ja keerutas jalga.
Kuigi publik andis pärast lõpulaulu kõnekalt märku sellest, et nad tahaks väga bändi tagasi lavale, oli pidu läbi. Lauluväljakul pandi tuled põlema ja inimeste jalge alt ja pinkide ümbrusest tulid nähtavale kõrguvad taaravirnad, mille eest pudelikorjaja saaks endale vabalt Raadi-Kruusamäe hinnatud linnaossa maja osta. Vahest ka oma sugulastele.
Kommentaarid