Ülle Lichtfeldt: "Kui mul soov maailma parandada ära kaob, ei ole mõtet enam näitlejatööd teha." (45)

"Lugusid jääb vähemaks ning neid ei osata enam jutustada," arutleb Rakvere teatri näitleja Ülle Lichtfeldt. Ülle ise jutustab lugusid igal õhtul. Lavalt. Olgu see siis koduteatri lava, rahvamaja saal või teleseriaalid.

"Kellele? Milleks?" esitab Ülle, kes suudab jutustada nii, et inimesed uskuma jäävad, retoorilise küsimuses. Võib-olla jäävad kuulajad-vaatajad uskuma sellepärast, et Ülle jutustatuna läheb lugu neile korda. Võib-olla sellepärast, et Ülle on põhjani aus. Ülle ei räägi omaette, ei mängi omaette. Tal on vaja vaatajat. Üksi iseendaga pole ju mõtet teatrit teha, usub ta. "Lugude jutustamine – see on dialoog publikuga. Igal õhtul lavale astudes selliseid küsimusi ei teki."

Päris iseendaga ta vabal ajal dialoogis ilmselt olla ei saakski. Kuhu jääksid siis kultuuriministrist kaasa Indrek Saar ning tütred Barbara ja Aleksandra. Kuid teisalt – Ülle suudab end jagada. Ning tal on, mida jagada.