Blogid

Kuidas eriesindaja Tarand referendumi nullis (2)

Tõnis Erilaid, 16. juuli 2015, 07:00
TÕNIS ERILAID Foto: TAIRO LUTTER
Kui narvalased täna 1993. aastal referendumile autonoomiat nõudma läksid, siis polnud Eesti valitsusel selle üle enam muret. Narva eriesindajaks saadetud Indrek Tarand oli oma jutuga tollase Narva volikogu liidri Tšuikini propaganda kas just üle mänginud, kuid siiski nii kaugele jõudnud, et narvakad ei saanud enam millestki aru.

Muu hulgas oli ta lahti lasknud kuulujutu, et Eesti võimud võivad vihaga Narva hoopis Venemaale anda. Mis kellelegi ei meeldinud. Võrreldes Venemaaga elas narvalane ka noil nigelatel aastatel kui või sees. Omaette saavutus oli aga plakat, mis kutsus narvalasi referendumit eirama, sest: "Ärge laske end meelitada referendumile, mille on korraldanud rahvusvaheline vabamüürlaste loož!" Too salapärane loož olevat õnge võtnud tobukesed volikogus ja eriti "salapolitsei agendi" Tšuikini. Raadios kordas Tarand päevast päeva, et referendum on seadusvastane.

Ja kui narvalased ikkagi läksid ja hääletasid autonoomia poolt, siis kuulutas Tarand välis- ja kodumaa ajakirjanikele aplombiga: referendum on läbi kukkunud, sest selles osales vähem kui pool narvakaid. Nii see lehtedesse läks. Keegi ei kontrollinud, kas Tarand ka tõtt rääkis.

11. augustil tunnistas riigikohus Narva, ja sellega ühtaegu toimunud Sillamäe referendumite tulemuse kehtetuks. Oligi punkt pandud.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee