Kuidas London kuulis Eesti iseseisvuse lõpust (3)

"Ma sain kolmest erinevast allikast informatsiooni, et algselt kavatses NL anda Balti riikidele Mongoolia-taolise staatuse. Kuid nüüd on otsustatud kehtestada suurem kontroll. Ühendriikide asjur on teatanud oma valitsusele, et Balti riigid liidetakse Leningradi piirkonnaga. Rahvahulgad ei taipa ikka veel, et nad on iseseisvust kaotamas, kuid eile õhtul nägin ma enam kui 2000 eestlase demonstratsiooni väljendamas ustavust oma lipule, mitte punalipule. Minu lähedal tulistati. Hästi informeeritud eestlased on meeleheitel," kirjutas 10. juulil 1940 Londonisse ettekande Briti siinne esindaja H. W. Gallienne.

Info Eesti allutamisest Leningradi oblastile polnud siiski õige, kuid mingi tõde ettekandes siiski oli. 11. juulil 1940. aastal kirjutas NLi kaitseminister Semjon Timošenko käskkirja, millega loodi Balti sõjaväeringkond keskusega Riias. Kuid Eestit selle koosseisu ei pandud – siinsed väed allutati millegipärast Leningradile.

Kuid Johannes Vares ei näinud veel paar nädalat enne uue parlamendi kokkutulekut teadvat, et selle esimesel istungil tehakse meist NLi provints. Veel 11. juuli väitis ta ajalehtedes: "Meie saatus on meid liitnud suure rahvaste ja rahvuste sõbra – Nõukogude Liiduga, kes tahab meie olemasolu ja iseseisvust kaitsta nagu enese olemasolu."