HAKKAMIST TÄIS: Võin oma kogemuse põhjal kinnitada, et müüjatöö konti ei murra ja õllekraaniga saab ka algaja kiiresti sõbraks. Foto: Marge Sillaots
Inimesed
3. juuli 2015, 07:00

Õllemüüjana Õllesummeril: "Miks nii vähe, üritad mind petta või?!" (12)

Kui pisut vintis mehepojale praktiliselt ääreni täis õlletopsi ulatan, käratab ta vastu: "Miks nii vähe, üritad mind petta või?!" Tahaks midagi sarkastilist vastu öelda, ent klient on ju kuningas. Õnneks on sellised külastajad Õllesummeril pigem erand­likud.

Kui pisut vintis mehepojale praktiliselt ääreni täis õlletopsi ulatan, käratab ta vastu: "Miks nii vähe, üritad mind petta või?!" Tahaks midagi sarkastilist vastu öelda, ent klient on ju kuningas. Õnneks on sellised külastajad Õllesummeril pigem erand­likud.

Neljapäeva öö, kell näitab 1.30. Istun lauluväljakul pingil ja rüüpan kohvi. Olen just 13,5tunnisele tööpäeval lõplikult punkti pannud. Jalad on veidi valusad, uni tikub silma, aga vaatan heldinult pihus olevat summat – kokku viis eurot. Selle eest ei saa Õllesummeril praadigi, ühe tiiru karussellil ehk tõesti. Ma pole küll kindel, sest karussellide asemel seisin tundide kaupa jalgadel ning kallasin janustele õlut. Mitu korda ma kraanist Premiumi topsi valasin? Viiskümmend? Ilmselt rohkem. Ei oska täpselt hinnatagi, ent eks see vähenegi jootraha on magus.

Leti taga reaalset tööd tehes näed Õllesummerit teise pilguga. Sestap kolmapäeva õhtu ja öö õlle­telgis rabasingi. Müüdid ja tegelikkus, kas need niivõrd erinevadki? Osalt küll.

Edasi lugemiseks: