Pagulased ei taha siin elada (238)

Külavaheteel jalutas järgmine 'värviline inimene’ banaanidega. Kohtusin ka Palestiina perekonna ja väga heasüdamliku Süüria pererahvaga.

Ütleme nii, et Vao küla pagulased on täiesti teadlikud nii külaelanike kui üldiselt eestlaste vihast nende vastu ja kohati hakkas mul neist lausa kahju. Nad mõistavad, et nad on siin kutsumata külalised.

Üks murelik Süüria kodanik tänas kaamera ees Eesti inimesi, et me oleme ulatanud temale ja ta kahele väikesele pojale abikäe. Samas on tal Vao külas palju raskusi. Ta ei leia tööd. Ta pojad istuvad kodus ja ei käi koolis, kuna nad ei räägi eesti keelt. Isal on hirm, et nad jäävad siin riigis täiesti hariduseta ning mis tulevik ootab neid siis ees...

Vao küla võimalused on piiratud ja kindlasti peaks riik läbi mõtlema pagulaste vastuvõtmise ja see ei saa olla ainult nende siiatoomine. Pigem võib sellest nendele inimestele, kellega mina kohtusin täna, rohkem kahju kui kasu olla. Nad on täiesti äralõigatud omastest ja ka kohalikust Vao elust.

Kõiki inimesi ei saa ühe puuga lüüa, aga mulle jäi tänasest käigust kõlama see, et nad ei taha üldse Eestis olla, vaid unistavad nendest Euroopa riikidest, kus on disporaad ehk kus on ees nende hõimuvelled.

Nüüd ei oskagi öelda, kuidas võtta hiljuti kuuldud sõbra juttu. Kui veel paar päeva tagasi arvasin, et pagulaste puhul võib tegu olla tihti laiskvorstidega, kes ei soovi meie ühiskonda integreeruda. Täna, olles Vao külas ise koha peal olukorda näinud, arvan ma et nende negatiivne suhtumine tuleb lihtsalt sellest, et nad ei taha meie riigis olla ja ei näe siin tulevikku. Kohe kindlasti unistavad nad talu loomise asemel elust mõnes suurlinnas. Aga eks otsustage teie, kas järgneva loo põhjuseks on laiskus, väike palk, raske töö või pagulaste soovimatus Eestis üldse midagi teha.

Sõber Andrusel on firma, mis toodab kummimatte. Ta annab tööd umbes viieteistkümnele inimesele ja hiljuti soovis ta läbi Töötukassa lisavägesid palgata. Kohale tuli Aafrika pagulane koos tõlgiga. Vaatasid suures hoones ringi, kus kohalikud füüsiliselt suhteliselt rasket tööd teevad umbes Eesti keskmise palgaga.

Andrus pakkus aafriklasele tõlgi abil tööriideid ja alustuseks lihtsamat tööd, millega on kätt proovinud ka naised. Pagulane vaatas talle otsa, ütles siis midagi tõlgile ning soovis lahkuda. Ta ei olnud nõus isegi mitte proovipäevaga. Sõber nentis, et see seik oli kummaline, kuna tema firmas ei ole eriti suurt kaadrivoolavust ja inimesed töötavad tema juures juba aastaid.