kahjuks on nii, et vähk murrab varem või hiljem. Olen kaotanud 3 lähedast- 2 nooremat, üks üle keskea. Tõesti läheb raviga paremaks, aga see on petlik. Arstid ütlevad, et ravi ongi selleks, et teha elu elamisväärsemaks ja veidi pikendada, aga see kuri tõbi on siiski veel ravimatu. Terveks ei saa sellest keegi. Surutakse maha ja tapetakse küll vähirakke, aga organismi jäävad üksikud ikkagi ringlema. Kui leiavad soodsa koha, kuhu oma pesa teha, algab kõik uuesti. Kas see toimub 5, 10, 20-ne aasta pärast, on iseasi. Minu vanatädil opereeriti Kanadas 1956 a. mõlemad rinnad rinnavähi tõttu. Tunnistati terveks, vähist vabaks saanuks. Elas oma edasise elu ilma mingite kaebusteta, aga suri 1985 a. ikkagi vähisiirete tõttu, mis laiutasid igal pool siseorganites Peaaegu 30 a. sai pikendust.
Ta oli ometi Saksamaal ravil ja välimus tunduvalt paranes; kuskil artiklis öeldi ka, et jõudsalt paraneb. Nägi tõesti peale ravi väga hea välja. Oli isegi intervjuu, et nüüd on juba palju tervem ja haigusest võitu saanud.
Vähi, eriti kaugele arenenud vähi korral võib saavutada vaid ajutist, taktikalist edu ning ajapikendust, mitte aga lõplikku, strateegilist võitu. Kui sõjalisitermineid kasutada.
Ajuv2hk ja veel viimases staadiumis on 8ks hullemaid, sest l2bi aju ju meie keha toimibki. Kurb oli teada saada, et surigi 2ra ja v2ike poiss j2i maha. Vabandust mul t2pit2hed ei t88ta
Taevaisa võtab siisvaid parimad? Aga pahad, need jäävad siis maa peale või? Näib, et selles on sul õigus - nende enda juurde kutsumisega see tevaisa eriti just ei kiirusta. Surmasepad, diktaatorid j.n.e. Need, kes väga paljud poisid -tüdrukud isa või emata jätsid. Mõned näited. Relvakonstruktor Kalašnikov elas 94. vesinikupommi isa Edward Teller aga 95-aastaseks. Diktaator ja nooruses pommipanija-terrorist Nelson Mandela elas 95, diktaatorid Franco 83 ja Tito 88 aastaseks. Verine Simbabwe liider Robert Mugabe on praegu 91 ja Fidel Castro 89 aastased ja nemad ei mõtlegi veel niipea Taevaisa juurde minekule. Sõja ajal Vaikse ookeani vägede ülemjuhataja Douglas Macarthur elas 84. Reaalselt Hirošimale aatomipommi heitnud lennuki komandör major Tibbits aga 92 aastaseks.
ehk on neile aastaid antud, vähemalt osadele, selleks, et nad saaksid juurelda elu üle ja karmapiinu kannatada teistele tekitatu pärast. Eriti käib see kõiksugu pommi-isade kohta. castro ja mugabe on niikuinii sotsiopaadid, need ei saa millestki sellisest pehmest väärtusest aru.
Väga kahju! Kaastunne lähedastele. Ta oli super inimene, tundus nii siiras ja tore, aus ja lahke inimene. Väga kahju, et ei saanud sellest haigusest siiski jagu ja kõik ei läinud nii, nagu oleks pidanud :(
Hiljaks jäänud ravi. See on kahjuks meie meditsiini üleüldine viga, et vähi avastamine kipub liialt hiljaks jääma. siis kui suurt midagi enam teha ei saa.
Mis sa seletad! Kui inimene millegi üle ei kurda, midagi kusagil kahtlast ei tunne, siis pole ju põhjust iga pagana kuu või kvartal teha kasvajaspetsiifilisi vereproove ja/või kompuuter-uuringuid!
Hea on, kui kaebus pole. Kuid profülaktika mõttes tuleks siiski vahetevahel ka kontrolli teha. Eriti kui perekonnas on varem vähki esinenud. Mu õel avastati 4 staadiumi kasvaja alles siis ta lõpuks Tallinnasse uuringutele läks, Vennal oli sama lugu, alles pealinnas avastati. Oli mõningaid vaevusi ja kaebusi. Maakonnaarstid aga ei taibanud tuhkagi. Ikka et ei tea, tule poole aasta pärast tagasi, siis vaatame j-.n.e. sedasi mitu aastat. Kah 4 staadium. Üks elas pärast vähi avastamist vaid 3 kuud, teine sai väljamaa eksperimentaalset ravi ja venitas veel 3 aastat. -Aga mõlemale öeldi Tallinnas ühtemoodi. Et hilja, peremees! Et kus sa varem olid, nii aasta-kaks tagasi? Et siis olnuks rohkem ravilootust. Aga kus na olid? Kohalike taipamatute tohtrite käe all olid. Saatekirja lihtsalt ei saanudki varem. Siis, kui veel midagi teha oleks saaanud.
Kahjuks tuleme ühest süsteemist, seega on vead ja puudusedki üsna ühised. Venemaal on see arstiabi kättesaadavus vaat et pisut paremgi kui meil siin Eestis. Sest meie arstidel on Soome või Rootsi minek märksa lihtsam kui Venemaalt. Seetõttu on ka meil need spetsialisti vastuvõtule või haiglasse ravile mineku järjekorrad märksa pikemad.
Väga kahetsusväärne. Kaastunne tema omastele ja tema talendi austajatele. Kuid vähki, eriti juba viimases staadiumis ei saa kahjuks enam välja ravida. Enamasti kipuvad sellisel vähipaharetil olema siiski geneetilised põhjused, Seega saab õigeaegselt,varajases staadiumis alustatud ravi korral seda vaid ajutiselt tagasi tõrjuda ja ajapikendust saada, kuid kahjuks siiski mitte ära võita.
Kui on juba viimane staadium, kui lugu on läinud juba siireteni, siis kahjuks välja seda kõike enam ei saa. Kuigi vahel õnnestub ehk vähirünnak tagasi lüüa ja peatada, tuleb see lõpuks ikkagi tagasi, Kas kahe-kolme või isegi 20 aasta pärast. Tegu on vaid ajavõiduga, mitte lõpliku võiduga vähi üle. Minu tädil oli palju õnne, 4-s staadium arstid andsid väga vähe lootust, kuid ta elas ikkagi veel 20 aastat. Kuid lõpuks viis vähk ta ikkagi. Muidugi, 20 aastat on väga suur võit, mida kadestaksid paljudki vähihaiged. Mu sõbral oli ajukasavaja, opereeriti Tartus. läks aastat 15-16 ja tuli uuesti lõigata. Praegu veel elab, kuid kas võib kindel olla, et 2 ilma kolmandata jääb? Kui see vähiidukorra juba korra sees on.
Väga kahju. Ei saada vähist jagu, ei leita ravimit või ei taheta leida. Kasutame igasuguseid tehnikaimesid, aga vähki ravida ei suudeta. Ei aita ka keemiaravi. Üha rohkem inimesi sureb sellesse. Ka paljud toiduained rikutakse ära säilitusainetega ja mitmed e-d tekitavad lausa vähki. Suitsulihal on ju ka kantsorigeensed ained.
KOMMENTAARID (52)