MEESTE TANTSUPEO SKANDAALSEIM HETK: ja tantsitigi punastes aluspükstes! (23)

Möödunud nädalavahetusel kogunesid kõik tantsivad Eesti mehed Rakverre, et maha pidada järjekorras kolmas meeste tantsupidu. Nädalavahetusel oli platsil üle kolme tuhande mehe, täpsemalt 3282. A-rühmade mehi saatis peol ka väike skandaalike: nimelt tuli neil üks tants esitada punastes bokserites. Mõned rühmad sellega nõus polnud ning loobusid "Viltu võttes" tantsu esitamisest.

"See on lihtsalt lavastuslik nipp. Mina isiklikult ei kannata joodikuid, aga ma tahtsin lavastuses välja tuua selle, et kui mees ikka väga purju ennast joob, siis ta võib ju püksid jalast ära kaotada," selgitab peo idee autor ja lavastaja Maie Orav. "Väike nali peab ju ikka olema. Kes siis veel nalja teeb, kui ise ei tee."

Tallinna ülikooli rahvatantsurühma Soveldaja mehed, kes oli üks rühmadest, kel tuli bokserites väljakule joosta, ütlevad, et neile polnud pesuväel tantsimine mingi probleem. "Mõte, mida nende trussikute abil edasi taheti anda, loeb. Tunne on väga hea, publik võttis meid väga soojalt vastu," õhkasid mehed laupäeval pärast peaproov-etendust, kui esimest korda publikule tantsitud oli.

Muidugi koosnes publik suuremalt jaolt naistest ning kui pesuväel mehed platsile jooksid, võeti nad vastu suure aplausi ja rõõmuhõisetega. Kutid olid Rakveres juba neljapäevast saati, et nädalavahetuseks kõik ikka täpselt kokku harjutada. "Me oleme siin tantsinud ja pidutsenud, põhiliselt on õhtuti ikka simman," rääkisid mehed.

"Mina armastan Eesti meest!"

Orav ütleb, et esimene mõte meeste peoks tuli tal aastal 2004, kui üldtantsupeol tantsisid ühte tantsu kõik mehed ja poisid.

"See oli üks õnnetu aasta, sadas nii palju, et pooled proovid tuli ära jätta. Seega jäi meil prooviaega väheks ja meeste tantsu lõpus pidime väljakule puu tegema, aga puuoksad olid kõik väga sigrimigri. Siis ma mõtlesin, et pean selle numbri ilusaks saama," meenutab Orav.

Pool aastat hiljem toimuski esimene meeste tantsupidu. "Ma otsisin üles kõik folkloorsed meeste tantsud, neid on meil üles kirjutatud 18 ning esimesel peol tantsisimegi ära pärimuskultuuri osa."

Teise peo teemaks olid juba elemendid – õhk, vesi, tuli, maa – ning kolmanda teemaks keha, hing ja vaim. "Esimest korda tuli Eesti rahvatantsupidude ajaloos esmaettekandele 32 uut tantsu ja muusikapala."

Orava sõnul on ettevalmistusi tehtud juba kolm aastat ja kõik tantsud ning laulud on tehtud spetsiaalselt selleks peoks. "Ma tegin isiklikult ettepanekud tantsuloojatele," selgitab ta, kuidas tantsud platsile jõuavad.

Orav kiidab Eesti mehi taevani. "Eesti mees on üks tore mees – kui ta tuleb oma peole, siis ta panustab väga palju. Me pidime reedel prooviaegu lühendama, sest meestel oli kõik selge! Naised kamandavad mehi liiga palju, nüüd said nad kamandamisvälist puhkust," muigab Orav. "Mina armastan Eesti meest. Nende nimel teen ma seda pidu veel täie südame ja innuga, kuni jaksan!"

"Suur juht andis meile käsu tantsima hakata. Meie vastu ei vaielnud."

Peol olid ka E-rühmad ehk eriprojektirühmad. Üheks neist oli ka õpilasmaleva rühmajuhtidest kokku pandud tantsurühm Õmmikad. "Suur juht andis meile käsu tantsima hakata. Meie vastu ei vaielnud ja hakkasime," räägivad malevamehed, kuidas tuli mõte tantsupeole minna. Muide, õpilasmaleva juhataja Ott Väli on samuti rahvatantsija, kuid sedapuhku Õmmikatega kaasa ei löönud, vaid kepsutas jalga oma tantsurühmas. "Kui meie oleme E-rühm ehk erilised, siis tema on A-rühm ehk alfaisased," muigavad õmmikad.

Tantse hakkasid malevamehed harjutama möödunud sügisel ja kevadeks said need selgeks. "Lõpus tekkis meil suhteliselt pikk paus, märtsis lõpetasime proovid ära. Enne siiatulekut oli meil paar õpilasmaleva üritust, kus oleme saanud oma esitust lihvida."

Õpilasmaleva mehed tantsisid peol nii suure hooga, et üks mees kaotas vestil nööbi, teisel aga kärisesid püksid eest kubeme pealt katki. Esimene kord publikuga tantsida oli meeste sõnul väga mõnus. "Minek oli laiem ja publikuga oli uhkem."

Birgitile tehti peo jaoks laul

"Mina laulan koos meestega ühe laulu. Väga uhke tunne on siin olla," ütleb Birgit Sarrap, kes samuti koos meestega staadionimurul käis. Loo, mida Birgit peol esitas, kirjutas peolugude autor Madis Orav ekstra Birgitile.

"See oli kõige viimane laul, mis tehti. Enne ilmus ka kõigi lugudega plaat, aga minu laulu seal peal pole. See on väga saladuslik laul ja kuna mul on seljas valge kleit, siis ma tegin nalja, et ma justkui abielluks kõigi meestega Rakvere staadionil," muigab Birgit.

Tema peokogemused piirduvad aga rohkem laulupeoga. "Laulu- ja tantsupeo ajad alati kattusid, aga proove käisime vaatamas küll, kui väiksed olime. Telekast olen ka vaadanud, siis näeb kõiki mustreidki."

Birgit ütleb, et rahvatants ja -muusika ning isamaalised laulud meeldivad talle väga. Väikseid poisse vaatas Birgit tantsumurul samuti hea meelega. Lauljatar ütleb, et ehk leiab temagi poeg kunagi tee rahvatantsutrenni.

Taukar lahkus tantsupeolt lennukiga

"Mul oli juba pikka aega Pärnus üks esinemine kirjas ja mõtlesime tantsupeo korraldajatega tükk aega, mida teha, sest ma ei oleks saanud varem kokku lepitud asja ju ära jätta," räägib Karl-Erik Taukar. Peokorraldajate sõbral juhtus aga olema väike kahekohaline lennuk ja nii hüppaski Taukar kohe pärast peomurult mahatulekut lennukisse ning kihutas suvepealinna esinema.

Kas Taukar oli ka kade nende meeste peale, kes tantsumurul jalga keerutasid? "Ma olen üldiselt kade inimeste peale, kel on piisavalt motoorset andekust tantsujoonistest kinni pidada," tunnistab Taukar, kes tegelikult on kunagi, esimeses klassis, võistlustantsu tantsinud. "Siin on tegelikult vast teised asjad tähtsamad – kindlasti on üldjuhid pahased, kui kellelgi samm vääratab, kuid ürituse mõte pole kindlasti piinliku täpsusega joonisest kinni pidada."

Taukar usub, et piisava harjutamisega suudaks temagi murul tatsuda.