SUUR FOLKARITE ÜLEVAADE: Eesti folkmuusikas teevad ilma uued näod ja nimed
"Tegime oma köögiseminaridel laule enda jaoks ega saa siiamaani aru, kuidas meie laulud nii populaarseks muutusid!" imestab ansambli Naised Köögis liige Kairi Leivo, et mõni aasta tagasi aguliköökides kokates sündinud muusikalise kollektiivi plaat "See pole ainult sääskede ja siilide öö" saab lähipäevil kolmanda trüki.
Algul mõtles kööginelik ehk eesti-rootsi muusik Sofia Joons (laul, viiul, kitarr), luuletaja Kristiina Ehin (laul), rahvamuusik Katrin Laidre (laul, karmoška) ja regilaulik Kairi Leivo (laul), et üle 200 eksemplari pole mõtet plaati välja anda. Kuna aga Hooandja projekt albumi toetuseks osutus edukaks ning sõbrad-tuttavad kööginaisi ergutasid, oli esimese tiraaži suuruseks 1000 plaati. Järgnes kohe teine trükk, taas 1000 eksemplari. "Seegi on peaaegu läbi müüdud, nüüd paistab kolmaski trükk," pajatab Leivo.
"Oleme hämmastunud, sest Eesti mõistes on selline plaaditiraaž puhas müstika!"
Ansambel Naised Köögis sai kokku mõned aastad tagasi Viljandi aguliköökides, kui nad kõik selles linnas elasid. "Ikka ja jälle sattusime õhtuti pärast tööd ühe või teise juurde kööki – koos tundus toredam süüa teha ja lapsi kantseldada," on nelik end Hooandja lehel tutvustades jutustanud. "Meid kõiki ühendab pikaajaline huvi rahvalaulude ja muusika vastu ning endalegi ootamatult hakkasime koos laule tegema. Üks ümises peas keerlevat viisi, teine pakkus teema, kolmas leiutas esimese rea, neljas leidis riime."
Sääraseid kohtumisi nimetab ansambel köögiseminarideks.
Rahvalaulu tunnetusega autorilaulud
Laulu lõplikuks valmimiseks võib asjaosaliste kinnitusel kuluda päevi, nädalaid, kuid ning isegi terve aasta ühiseid arutelusid ja vaikset settimist, kuni kõik on rahul. "Meie teeme puhast autorilaulu," kinnitab Leivo.
Rahvalaulu tunnetuse kaudu aga ulatub nii mõnegi nelja naise elukogemusest ja koosloomise rõõmust sündinud laulu juur väga kaugesse aega.
"Põhjus, miks meie laulud on inimestele hinge läinud, on ehk selles, et meie lood on selged ja lihtsad ning neid on võimalik kaasa laulda. Ehk on põhjus selleski, et tümmutamine on inimesed ära tüüdanud," arutleb Leivo.
"Köögiseminarid jätkuvad praegugi," kinnitab ta, et mõnigi uus lugu on vaikselt küpsemas.
Et Joons elab Rootsis, siis igapäevaseid kokkusaamisi enam ei toimu, kuid kohtumisi tuleb siiski ette. Eriti koolivaheaegadel, kui Joons oma pojaga Eestisse käima tuleb. "Kohtume Sofiaga nii palju, et koos kontserte teha, ja sel suvel on meil päris palju koosolemist," jutustab Leivo.
"Loodame suvel loomingulise laksu saada!"
Ometi ei tähenda suvised köögiseminarid, osalemine Viljandi pärimusmuusikafestivalil, Setu folgil ja esinemine Hiiumaal suvelõpukontserdiga seda, et Naised Köögis plaaniks kohemaid värsket plaati välja anda. "Me ei torma," naerab Leivo. "Kiiret pole teise plaadiga kuskile."
Ants Johanson: püüd pilliosavuse ja džässilikkuse poole on uus
"Alates Eskolast ja Rinnest on meil olnud sajandijagu rahvalik popmuusika ning aastate jooksul on estraadimuusikas kasutatud rahvalikku loomingut – Georg Otski laulis rahvatoonis laule," arutleb folkmuusik Ants Johanson, et muusikasuund, mis üha rohkem noori köidab, pole õigupoolest midagi uut.
"Nii arhiivisalvestistest lähtuvaid kui ka pärimuslikul põhjal enese loomingu esitajaid saame kutsuda folk- või pärimusmuusikuteks," kinnitab Johanson, kes on eelkõige autorilaulu viljeleja.
Nii liigitab ta folgi alla ka omaloomingut esitava Curly Stringsi, Torupilli Jussi Trio, Paabeli ning Trad.Attacki!. "See, mida nad teevad, on pärimuse põhjal või selle pärast selle õppimist sündinud uus muusika – saba on neil maas, kuid nad võtavad rahvamuusikat n-ö õigesti käsitlemise mõttes pingevabalt. Pillimängu tehniline täiuslikkus, kiiruse ja osavuse poole püüdlemine, ka džässiliku mõtlemise süvenemine on meie folgis omaette taotlusena uuem lähenemine. See on juhtunud ehk viimase viie aasta jooksul. Seni on olnud olulisem pigem rahvamuusika mängimine-laulmine kui endisaegsete väärtuste edasikandmine."
Curly Stringsi fenomeniks peab ta hea muusika kõrval ka häid tekste, ehkki kalkuleeritud popmuusika mängumaale aitavat neil sekkuda pigem karisma ning pillimänguosavus.
"Kindlasti võiks kõrva peal hoida neil muusikutel, kes on traditsioonis otsapidi sees, nagu Liinatsuraq, Väike Hellero, Seto Miihi Summ või Ütsiotsõ – ilma nendeta ei saaks me üldse aimu, kuidas pärisrahvalaul saab kõlada. Ja sama huvitavad on need, kes rahvamuusikat õppinuna tõusevad sellelt rahnult lendu täiesti uue isikliku loominguga, Maarja Nuut ja Mari Kalkun näiteks. Just siit võib minna üks korralik tee rahvusvahelisele muusikamaastikule," arvab Johanson.
Millised suhteliselt noorte muusikute folgikollektiivid on viimastel aastatel tegutsema hakanud?
Curly Strings
MIS: Curly Strings tuli kokku aastal 2012, ent sai looga "Kauges külas", millele on sõnad kirjutanud Kristiina Ehin, sensatsiooniks eelmisel suvel. Tänavusel Eesti muusikaauhindade galal tegi bänd puhta töö, kogudes kokku neli auhinda: aasta album, aasta parim laul, aasta ansambel ja aasta debüütalbum.
KES: Eeva Talsi (viiul, laul), Villu Talsi (mandoliin, laul), Jalmar Vabarna (kitarr, laul), Taavet Niller (kontrabass, laul).
MIS: Setumaa folkrokipunt Zetod alustas loometegevust 2003. aastal eesotsas Jalmar Vabarnaga, kes lööb kaasa nii mitmes koosseisus, et teda võib nimetada Eesti esifolkariks. Zetod pärjati nii 2009. aasta kui ka 2014. aasta Eesti muusikaauhindade jagamisel parima etno/folkartisti tiitliga.
KES: Jalmar Vabarna (akustiline kitarr, elektrikitarr, karmoška, laul), Matis Leima (viiul, karmoška, laul), Martin Kütt (löökriistad), Jaanus Viskar (basskitarr, laul), Artur Linnus (akordion, laul).
Triinu Taul Grupp
MIS: Pika lauljakogemusega, kuid alles mullu debüütalbumi välja andnud Triinu Taul ammutab loominguks inspiratsiooni loodusest ja rahvaste muusikast. Ühtviisi paeluvad teda nii regilaul, saami joig, tuvalaste kurgulaul kui ka klassikaline muusika, poprütmid ja džässiimprovisatsioonid. Eesti pärimusmuusika hea tundmine võimaldab tal luua muusikat, milles segunevad vana ja uus, rahvuslik ja üleilmne.
KES: Triinu Taul (torupill, laul, pildil), Peeter Rebane (kitarr), Henno Kelp (bass), Roland Puusepp (trummid).
Trad.Attack!
MIS: Trad.Attack! tegi eduka debüüdi 2014. aasta "Tallinn Music Weekil". Helen Sildna, TMW peakorraldaja, ütles nende kohta siis: "Trad.Attack! on ikka sellised mõnusad tulekerad nagu värske greibimahl või midagi sellist, tõmbavad elu käima, igal hommikul võiks olla."
Nad on inspireeritud oma aja superstaaridest, eesti rahvalaulikutest ja pillimeestest, keda on muusika saatnud tööl, kodus ja pidudel. Ansambel toob need muusikud helisalvestistena endaga koos lavale.
KES: Sandra Sillamaa (torupill, parmupill, saksofon, hääl), Jalmar Vabarna (kitarr), Tõnu Tubli (löökpillid).
Paabel
MIS: 2007. aastal kokku tulnud Paabel loob helidemaailma, kus kohtuvad eesti rahvamuusika, modernsed kõlad ja improvisatsiooniline vabadus. Omavahel segunevad vanad rahvapillipalad, regilaulud ja džässilikud originaalkompositsioonid. 2012. aastal pälvis bänd pärimusmuusika auhindade jagamisel lausa viis etnokulpi kuuest.
KES: Sandra Sillamaa (torupill, saksofon, viled, laul), Arno Tamm (laul, akustiline kitarr), Jaan Jaago (elektri- ja akustilised kitarrid), Tõnu Tubli (löökpillid), Tanel Kadalipp (kontrabass).
Torupilli Jussi Trio
MIS: "Hiiumaalt Emmastest pärit Eesti Torupillikuninga ehk Torupilli Jussi ehk Juhan Maakeri lugusid järele mängida on suur julgustükk," kõnelevad naised, kes tegutsevad triona 2012. aastast.
"Vanameister ei ole koonerdanud variatsioonide, kaunistuste ega virtuoossete mänguvõtetega. Arhiivilindistuste põhjal Jussi muusika "jälitamine" on tähendanud meile harjumatuid kõrgusi ja sügavusi, peadpööritavaid kurve, kannapöördeid ning üliväledaid näpuharjutusi, kuid eelkõige on see pakkunud meile pidu ja pillerkaari ning äratundmist, kuhu ulatub ühe andeka ja karismaatilise külapillimehe tähelend," seisab bändi kodulehel.
KES: Eeva Talsi (viiul, hiiu kannel, laul), Karoliina Kreintaal (viiul, hiiu kannel, laul), Cätlin Mägi (Eesti torupilll, parmupill, laul).
Mari Kalkun ja Runorun
MIS: 2012. aastal loodud ning Helsingis tegutsevat Runoruni mõjutavad loominguliselt eesti regilaulud, nüüdisaegne luule ja soome-ugri muusika. Ansambel sai tänavu valmis albumiga "Tii ilo", mis on innustust saanud nii Võrumaa rikkast pärimuskultuurist kui ka sugulasrahvaste keeltest. Selle plaadiga püüdis Mari Kalkun katsuda rahvalaulu ja autorilaulu mõttelisi piire. Albumil kõlavad võru, setu ja eesti keel, muhu murre ning vadja ja liivi keel, mis tänapäeval on käibelt peaaegu kadunud.
KES: Mari Kalkun (eesti kannel, laul), Maija Kauhanen (soome kannel, laul), Nathan Riki Thomson (kontrabass), Tatu Viitala (löökriistad, laul).
MIS: Aastal 2013 sai Rüüt "Põlva folkfestil" parima kohustusliku loo seade auhinna. See andis tollal veel noorele pundile hoo sisse. Uue folgilaine bändis kohtuvad vabakutselise näitleja, džässmuusiku ja kahe eesti lõõtsamehe maailm. Ansambli muusika, mis toetub oma juurtega eesti pärimusmuusikale, annab kuulamisainet ühtviisi nii pärimuse sõpradele kui ka tehnilistest viguritest huvitujatele. Rüüdi muusika kaudu on omanäolise seade saanud nii mõnigi eesti traditsiooniline pillilugu või regilaul. Peale selle arranžeeritakse ka bändiliikmete enda loomingut.
KES: Maarja Soomre (laul, kannel), Maili Metssalu (viiul, laul), Juhan Uppin (lõõtspill), Toomas Oks (lõõtspill).
RO:TORO
MIS: 2004. aastast tegutsev uuenduslik pärimusmuusikaansambel, mis mängib peamiselt traditsioonilisi torupillilugusid. Roost keeltega Eesti torupilli muusika vanust mõõdetakse sadade aastatega, kuid saksofon ja löökpillid lisavad torupillidele moodsat helikeelt, jättes kõlapildi siiski ürgseks ja torupillikeskseks. Peale selle kõlavad selle ansambli muusikas veega täidetud pesukausid ning jalgrattakodarad.
KES: Sandra Sillamaa (torupill, vile, parmupill), Cätlin Mägi (torupill, vile, parmupill), Marko Mägi (sopran- ja tenorsaksofon), Marek Talts (elektrikitarr), Silver Sepp (kausstrummid, kodarpill, laul).
Maarja Nuut
MIS: Maarja Nuut on viiuldaja ning laulja-laululooja, kes luuperiga (seadega, mis kordab esinemise käigus salvestatud helijuppe – toim) minimalistlikke rütme kasutades loob oma esinemistel omanäolise helimaailma, kus traditsioonilised tantsulood, laulud ja jutud põimuvad elektroonikaga. Mullu valiti Maarja esimese Eesti artistina maineka maailmamuusikamessi
"WOMEX" põhiprogrammi ning teda ootavad ees kontserdid mitmel pool Euroopas ja Ameerikas. Ühtlasi on ta silma jäänud Duran Durani lauljale Simon Le Bonile.
KES: Maarja Nuut, tema viiul ja looper. Lisaks esineb Maarja 2010. aastast koos Karoliina Kreintaali (viiul) ja Tõnu Tubliga (löökriistad) triona Knihv.
Kommentaarid (0)