Inimesed

Digitrükkimine – imerohi raamatute puuduse ja lattu seisma jäämise vastu? 

Jaanus Kulli, 6. juuni 2015, 08:00
TAASTRÜKITUD: Print on demand ehk nõudetrükitehnoloogia ei ole enam kuigi kulukas ja sobib suurepäraselt elustama ka ammuilma läbi müüdud raamatuid. Sellega tegeleb näiteks Eesti Rahvusraamatukogu digiteerimisosakond. Fotol on mõned seal taas trükitud teosed.Foto: Stanislav Moškov
Trükiraamatute nimetuste arv kasvab pööraselt kogu maailmas, tiraažid aga kahanevad – inimesed ei jõua lugeda. Eesti on väike, eestlasi on vähe ning eestikeelsete raamatute niigi tillukesed tiraažid kahanevad samuti. Samas jääb raamatuid ikkagi üle.

Iga päev tuleb meil müüki kümmekond uut nimetust ja küllap iga päev saab mitu raamatut ka allahinnatuks. Või lihtsalt makulatuuriks. Raamat pole piim, mille ületootmise eest trahvitakse. Kuigi võiks, sest raamatuid saab trükkida turule sobivate kogustega isegi täpsemalt, kui lehmi lüpsta.

Samal teemal

Läbimüüdud raamatute koopiaid raske saada

Veel hiljuti tasus raamatut trükkida vaid ofsettrükis, mis paraku on rentaabel vaid suurte tiraažide korral. Eks saanuks ka digitehnikas tiraaži jupitada ning trükkida raamatule näiteks paarisaja eksemplari kaupa seni, kuni on ostjaid, aga print on demand (POD) ehk nõudlusele vastav digitaalne trükitehnoloogia oli kallis. Oli, aga enam ei ole. Kuid raamatuid jääb tänini pööraselt üle. Lattu, mida võiks asendada hoopiski arvutifail.

Raamatuid jääb üle ja vahel tuleb puudugi, mis on huupi trükkimisele samuti ootuspärane. Selge on seegi, et ükskord ühel või teisel põhjusel kaob iga raamat müügiletilt, aga lugejaid kasvab siiski peale. Mõni potentsiaalne ostja ongi aeglane otsustaja ning jõuab raamatupoodi liiga hilja. Väheste hilinejate ning üksikute uute huviliste tarvis kordustiraaži ofsetis trükkida oleks mõttetu – väikesed ofsettiraažid lööksid kaanehinnad lakke. Samas on just väikesed tiraažid paberraamatute tulevik ning juba ammu olevik näiteks luuleraamatutele või näitekirjandusele.

Väikestes tiraažides trükkimist propageeriva OÜ Iibise juht Eduard Tüür on väga tõre ka raamatusõbrana: "Koduraamatukogus kuulub mul terve riiul raamatute kserokoopiatele ja enamik neist ei ole koopiad rariteetidest, mis on ilmunud igaviku eest. Koopiad on küllaltki hiljutistest, kuid lihtsalt kättesaamatult läbimüüdud raamatutest, mida ei leia isegi antikvariaatidest. Äsja ning aastapäevad oodanult sain Tartu antikvariaadist Jüri Alliku raamatu "Psühholoogia lihtsusest". Aru ma ei saa, miks ei trükita selge nõudlusega läbimüüdud raamatutele näiteks sadakond eksemplari lisa. Võib-olla on probleem lihtsalt psühholoogiline, polügraafiline aga kindlasti mitte!"

Digitrükkida saab ka paarikümne kaupa

Tüüri kinnitusel saaks nimetatud 250leheküljelise pehmeköitelise raamatu tuua digitrükitult jätkumüüki nädalaga ning kui trükkida näiteks 100 lisaeksemplari, oleks ühe eksemplari trükihind kuskil kolme euro kanti. Sama raamat jõudis temani aga aastapikkuse ootamisega ning koos postikuludega 30 euro eest. Ilmne, et autoril, kirjastajal ning raamatukaupmehel oleks, mida jagada, ka väikese lisatiraaži korral.

Kirjanik Peeter Sauteri sõnul on PODi trükitehnikal Eesti väiksust arvestades ennekõike tulevikku luulekogude, aga ka dramaturgia väljaandmisel. "Jürgen Rooste müüb ehk rohkem kui viissada ja siis sa kõhkled, kas teha uus viissada või mitte teha, kui rääkida ofsettrükist, sest väiksem trükk ajaks raamatu hinna väga kõrgeks. Digitrükitehnika võimaldab juurdetrükki aga ka paarikümne raamatu kaupa. Näiteks Mihkel Raud saaks teha "Musta pori näkku" just niipalju, nagu tal vaja on, ega peaks enam kirjastajaga kaklema. Mitte küll veel homme, aga ma usun, et PODi trükitehnika on mõne aja pärast juba üsna levinud," usub Sauter digitaalse nõudetrüki võidukäiku.

Ka polügraafiaõppejõud Ivar Kaselaid arvab, et PODi tehnoloogia on perspektiivne ning arengule suunatud. "Viimase kümne aasta jooksul on tänu infotehnoloogia arengule drastiliselt kukkunud sarnaselt raamatutele ka perioodika tiraažid. Nišitoodete turg seevastu kasvab märgatavalt ja traditsioonilise ofsettehnoloogiaga muutub selliste toodete trükkimine järjest kallimaks. PODi tehnoloogia võimaldab toota ökonoomselt ning kiiresti väiksemaid tiraaže," seletab Kaselaid.

"Kaob vajadus laovarudeks, mille alla jääb raha seisma."

Kaselaid ütleb, et maailmaturulgi on nõudetrükk tõusuteel. Palju on ruumi väiksematele tegijatele ning see on ideaalne e-müügi jaoks. "Paari lähema aasta jooksul on oodata selles asjus revolutsioonilisi arenguid. Kui praegu on PODi tehnoloogia sobivad tiraažid kuni 1500 eksemplari, siis uued seadmed võistlevad traditsioonilise ofsettehnoloogiaga ehk siis 5000 kuni 7000 eksemplariga tiraažidega."

Kaselaiu sõnul pidurdab uue tehnoloogia võidukäiku peale iga uuenduse põhivaenlase – harjumuse – ka kirjastuste seotus kindlate trükikodadega.

Et raamatuärid juhinduvad ärihuviliselt ikkagi suurte (esma)tiraažide kiirmüügist, siis ei saa huvituda väikeste digitiraažidega mängimisest ka Eesti kirjastused, kes müüvad ju raamatuid eelkõige kauplustes. Ootuspärane, et raamatuid jääbki ühelt poolt üle ning tuleb teisalt puudu. Kahanevate tiraažidega raamatumaailma üha sobimatumalt.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee