Tõnis ErilaidFoto: Kalev Lilleorg
Blogid
3. juuni 2015, 07:00

Kuidas aadlipreilid püksata põgenesid (2)

Marburgi Wigand kirjutab: "Aastal 1343 rõhusid (Taani) kuninga rüütlid ja vasallid elanikke suurte koormiste ja maksudega, eriti neid, keda rahvapäraselt kutsutakse eestlasteks, saarlasteks. Nende vägivald oli niivõrd suur, et nad eestlaste naisi häbistasid, neitsite süütuse röövisid, varasid ära võtsid ja neid nagu orje tarvitasid."

Need olid olud, mis viis harjulased ja saarlased kõigepealt Taani kuninga juurde saadikud kaebama saatma ja kui sellest abi ei ­olnud, siis üles tõusma.

Balthasar Russow räägib, kuidas ülestõusnud harjulased üle 1800 sakslase – aadlikke, noori ja vanu maha lõid. "Selsamal ööl, kui tapmine käis, põgenesid mõned aadlisoost mehed, naised ja neitsid alasti ja paljalt, ilma püksteta ja kingadeta läbi metsade ja rabade Paidesse ja mõned Tallinna."

Russow räägib küll, et tapeti ka naisi, kuid ei märgi kusagil, et talupojad oleksid rüütlite ülekohtule vastates ka nende tütarde süütust röövinud. Lasid põgenema. Olgu ka, et püksata. Aadlinaised neid kindlasti kandsid – aega harjuda ju oli. Need leiutati Egiptuses ja kanti juba vähemalt 4400 aastat enne meie ajaarvamist. Siiski kõneldakse, et veel keskajal ei sallinud paljud mehed, et naistel aluspüksid oleksid. Eesti talunaiste jalga ilmusid need alles XVIII ja XIX sajandil. Sedagi suure sundimisega, on asjatundjad kinnitanud.