Praegune öökapiraamat?
Kuna meiega (Livia elukaaslane ja kaasstsenarist on Andris Feldmanis – K. A.) elab nüüd ka üks beebi, siis pidi öökapp ruumi andma võrevoodile ning enne öökapiraamatuseisuses olnud Milan Kundera «Naeruja unustuse raamat» ja Heinrich von Kleisti «Berliini Õhtulehed» on ajutiselt – ja sümboolselt – taandatud beebi madratsi kõrgendajaks. Kundera oli kingitus ja Kleist ilmus Loomingu Raamatukogu seerias. Jõudsin ühest neist poole lugeda.
Esimene raamat, mida mäletate?
Beebiraamatuid ei mäleta. Selge mälestuspilt on lapsepõlvest, kui isa luges meile, lastele (Livial on arhitektist vend Paco Ulman – K. A.), ette naljakamaid katkendeid Bulgakovi «Meistrist ja Margaritast» – näiteks kui rahakotist lendasid välja mesilased. Aastaid hiljem raamatut ise lugedes olin veidi pettunud, et naljaraamatu asemel on see mingi tähtis mitmetasandiline kirjandusrasketeos.
Esimene arglik kirjutamiskatsetus?
See oli üks tobe näidend mehest, kes on masenduses ja lamab palju ja kellele ilmub ingel. Olin mingisuguste kirjanduslike mõjutuste all, aga enam ei mäleta, milliste. Olin siis 16.
Kommentaarid (0)