Praktiliselt kõik Eesti pered, kus kasvab vähemalt üks 1–15-aastane laps, on võimelised oma lastele ostma vajadusel vähemalt mõned uued riided ja välisjalanõud (97 protsenti peredest). Sama paljudel vähemalt ühe õppiva lapsega peredel on kodus sobiv koht, kus on piisavalt ruumi ja valgust, et laps saaks teha koduseid ülesandeid, kirjutas Statistikaameti blogis Statistikaameti analüütik Tiiu-Liisa Laes.
Lastele täisväärtusliku toidu võimaldamisega on probleeme veidi rohkematel peredel. Igas kaheksandas peres ei saa laps või lapsed süüa iga päev värskeid puu- ja aedvilju ning igas üheteistkümnendas peres ei saa laps või lapsed süüa iga päev liha või kala. Kõige raskemas seisus on üksikvanemapered, kellest viiendik ei saa oma 1–15-aastasele lapsele või lastele anda iga päev värskeid puu- ja aedvilju ning 16 protsenti ei saa igapäevaselt lubada neile liha või kala.
Uuringus küsiti ka lastega perede käest, kas kõigil nende pere 1–15-aastastel lastel on kodus nende vanusele sobivaid raamatuid ning mänguasju (nt ehitusklotse, lauamänge, arvutimänge jms). Rõõm on tõdeda, et lasteraamatud on kodus olemas peaaegu kõikidel lastega peredel (96 protsenti). Samuti on loomulik, et kõigil lastega peredel on kodus olemas ka mänguasjad, millega lapsed mängida saaksid. Paar protsenti lastega peredest siiski väitis, et neil ei ole kodus mänguasju. 95 protsenti lastega peredest kannavad hoolt selle eest, et nende lastel oleks ka õues huvitav – lastel on kas jalgratas, rulluisud või midagi muud, millega õues vaba aega veeta.
Kuigi üldjoontes tundub Eesti lastel hästi minevat ja enamik peresid saab oma järelkasvule võimaldada materiaalselt turvalist kasvukeskkonda, on siiski ka peresid, kellel on raskusi, et pakkuda lastele head elu. Suurelt jaolt sõltub pere laste heaolu pere sissetulekust, mis omakorda on seotud sellega, kui palju on peres sissetuleku toojaid. Näiteks üksikvanemaperede lapsed kannatavad seetõttu materiaalses kitsikuses tunduvalt suurema tõenäosusega. Olulised laste materiaalset heaolu mõjutavad tegurid on ka vanemate hõiveseisund ja haridustase, millest samuti sõltub, kui suur on pere sissetulek. Kõrgema haridusega ja töötavate vanemate lastele on erinevad materiaalse heaolu komponendid üldjuhul kättesaadavamad.
Pered, kus kasvab vähemalt üks 1–15-aastane laps, saavad kogu pere peale kuus kätte keskmiselt 1459 eurot. Jaotades pered kolme sissetulekurühma on näha, et kõik laste materiaalse heaolu komponendid on nõrgemalt esindatud just kõige madalamas sissetulekurühmas.
Kommentaarid