EELISTAB KAUGEMAID MAAILMU: «Tänapäeva maailma lavalepanekuga on nii, et seda vaadates ei saa aru, kas loed ajalehte või vaatad teatrit,» ütleb kirjanik Indrek Hargla, kes just sel põhjusel eelistab tõmbuda kaugemate ja mitterealistlike maailmade poole.Foto: Mati Hiis
Inimesed
1. juuni 2015, 07:00

Indrek Hargla: iga asi peabki raskelt tulema. Kui tekst tuleb kergelt ja viuhti, siis on see pealiskaudne (13)

Kirjanik Indrek Hargla kirjutas eile Katariina kirikus esietendunud näidendi "Patu käsk" tarvis neli tekstiversiooni.

"Esimesed 2-3 lehekülge, kui tegelased tulevad lavale, läheb töö tekstiga kergemalt, aga edasi läheb raskeks – selline ongi kirjanikutöö," kõneleb ulmekirjanik Indrek Hargla, et vaatamata otsatule kirjutamiskogemusele on temalgi hetki, kui tekst vastupanu osutab. "Vahel kirjutan päevas vaid pool lehekülge."

Kuid see, et tekst teinekord edeneda ei taha ja kirjutaja elu põrguks muudab, pole Hargla meelest ka maailmalõpu sarnane hetk: "Eks iga asi peabki raskelt tulema. Kui tekst tuleb kergelt ja viuhti, siis on see pealiskaudne."

Hargla kirjutatud näitemäng "Patu käsk", mida eile esietendas Katariina kirikus Ajateater, ei sündinud kuidagimoodi viuhti. Reformatsiooniaegsest Tallinnast kirjutatud draama tahtis igatepidi pusimist.

Dramaatilise lavaloo tekstiraamatu tiitellehel on kirjas, et esimene versioon on pärit 2014. aasta novembrist, kolmas 2015. aasta veebruarist ja neljas märtsist 2015. "Kui saad esimese versiooni valmis, ei tähenda, et see on lavakõlbulik," tõdeb Hargla. "See näitemäng tuli isegi kiirelt – ainult neli versiooni!"

Arhiividesse tuhnima pole kippunud

"Eks trupp kärpis teksti kõvasti, alati kärbitakse," muheleb Hargla, kes kirjutab näitemängutekste samas formaadis kui stsenaariume.

"Et "Patu käsku" on 70 lehekülge, siis pole see midagi ebatavalist – tavaline kahevaatuselise teatrilavastuse pikkus."

Hargla ütleb, et tavaline kirjalik tekst on üks meedium, aga näitemäng ikkagi hoopis teine. Kas või ses plaanis, et lavateose tarvis pole vajalik toimuvat tegevust iga hinna eest kirjeldada – tegevuse eest kannavad hoolt nii lavastaja kui ka näitlejad.

Et Hargla käe alt tuli selleks suveks "Patu käsk", algas lavastaja Anne Veldi soovist, et kirjanik ajaloolisel teemal näitemängu looks, mis oleks Katariina kirikuga seotud. "Muid suuniseid ei olnudki," ütleb Hargla.

"Hakkasin rehkendama, millest ja mis ajast see võiks olla ning lõpuks hakkas tulema."

Märksõnaks sai higitõbi, mis kiusas Põhja-Euroopat mitu korda: samal aastal, kui Tallinna jõuavad esimesed evangeelsed jutlustajad, tabab linna kohutav higitõvetaud. Surma ja ühiskondlike vapustuste keskel seisab üksinduses naine, kelle otsused võivad muuta Tallinna saatust.

Näidendi kirjutamise ajaks ei kippunud Hargla kaugeltki arhiividesse ürikuid läbi töötama. "Ei ole ma arhiivides midagi tuhninud, neis mina ei käi," muigab ta.

"Töötan enamasti kodus ja loen raamatuid. Sul on vaja ju teema ja aines ning mingi keskkond endast läbi filtreerida."

Tilulilust pole mõtet näitemänge teha

Pärast kõiki keskajateemalisi tekste tunnistab Hargla, et ega ta ülemäära ohtralt fakte, mille põhjal need kirjutatud, ei mäleta. "Mul on väga vilets mälu, kui teksti valmis saan, unustan kõik ära," naerab kirjanik.

"Ma ei ole mälumängur, kes salvestab oma kõvakettale kõik ära."

Ilmselgelt aga kuulub Hargla hing minevikuliste teemade juurde. Olgu need siis kui dramaatilised tahes. "Tilulilust pole mõtet näitemängu teha," on ta veendunud, et teatrilava ei pea olema naljategemise koht.

Samuti ei kuulu tema eelistuste juurde lavalood, mis nüüdisajast pajatavad: "Tänapäeva maailma lavalepanekuga on nii, et seda vaadates ei saa aru, kas loed ajalehte või vaatad teatrit."

Sel põhjusel eelistabki ta kirjanikuna fantaasiamaailma kasuks, et mitte tänase päevaga tegelda. Hoolimata sellest, et teatrikriitikud näikse üksmeelselt eelistavat lavastusi, mis lahkavad praeguseid sotsiaalseid ja ühiskondlikke probleeme. "Mina tõmbun kaugemate ja mitterealistlike maailmade poole," tunnistab Hargla muiates.

"Eks see ole muidugi ka nii, et kui sa tahad teha asju, mis sulle endale korda lähevad, siis pead leppima sellega, et saad kriitikute käest sõimata."

Hargla näitemänge mängitakse suvel kolmel laval

Indrek Hargla näitemängud etenduvad tänavu suvel Katariina kirikus, Tallinna linnateatri Taevalaval ja Saaremaal Sadamaaidas. Ajateater mängib sel suvel "Patu käsku", mille peaosades on Katrin Valkna (Hildegard) ja Liis Haab (Mergelein) suve jooksul veel kolm korda ning jätkab loo etendamist sügisel.

Hargla esimene kriminaalnäidend "Testamenditäitjad", mille lavastuses teevad kaasa Tallinna linnateatri ja Kuressaare linnateatri näitlejad, oli mullu Kuressaare Sadamaaidas mängituna nii edukas, et sel suvel etendub see loetud korrad ka Tallinna linnateatri Taevalaval. Seejärel aga Saaremaal Sadamaaidas.