Õhtulehele laekunud vihje kohaselt üritati rünnakuga katsetada serverite vastupidavust. Mitmed lauluvõistlust veebi vahendusel jälginud inimesed märkasid, et vaatajanumbrites toimus pidevaid muudatusi – kord vaatas ligi sada tuhat, seejärel taas paarkümmend tuhat, kord ühendus katkes, siis jälle taastus.
ERRi juhatuse esimees Margus Allikmaa kinnitab, et lühiajalised rünnakukatsed toimusid 23. mail kell 22.07 ja 24. mail kell 2.02.
"Kaitsesüsteemid toimisid ning kahju ERRile ei sündinud. Intsidendi vältel oli osadele veebikülastajatele ligipääs ERR veebilehele raskendatud," kirjutas Allikmaa, kelle sõnul juhtunu rahvusringhäälingu tööd ei mõjutanud.
Kes võisid olla küberrünnaku taga, ERR ei vastanud.
Riigi Infosüsteemi Ameti intsidentide käsitlemise osakonna (CERT-EE) juhataja Klaid Mägi kommenteeris Õhtulehele, et neile teadaoleva info põhjal ei saa ERRi rünnakut seostada süsteemidesse sissemurdmise katsega. "Tegemist oli teenustõkestusründega, millega püüti häirida ERRi normaalset tööd. Nende rünnakute toimepanekuks kasutatakse tihti seadmeid, mille seadistus võimaldab neid pahatahtlikel eesmärkidel ära kasutada," kirjutas Mägi.
Kommentaarid