TÕNIS ERILAIDFoto: TAIRO LUTTER
Blogid
28. mai 2015, 07:00

Kuidas oleme ühe oma suurmehe unustanud

Andres Pert on vanale fotole jäänud juba kiilaneva pea ja uhkete vuntsidega, mis esmapilgul kuulsa detektiivi Poirot’ omi meenutavad.

Ta oli mees, kes kerkis Puhja rahvakooliõpetajast lühemaks ajaks Eesti ajakirjandusmagnaadiks: tõi siia meie esimese rotatsioonimasina ja kergitas pankroti serval kõõlunud väljaande Uus Aeg august välja. Lehel oli pärast tema väljaandjaks tulekut eelmise sajandi alul rohkem lugejaid kui ühelgi teisel Eestis. Oli Päevalehe asutajaid, mille tiraaž kiiresti umbes samade numbriteni jõudis, nagu tänapäevalgi. Ja: "Iseäranis agar tegelane oli ta näitelavastuse alal, kuhu ta, sel ajal kui Eestis alalised teatrid puudusid, sisukamaid tükke ettekandele toimetas ja näiteseltskondade ringreise korraldas," märgib Tallinna Teataja, et ta oli agar lavastaja.

Pert seisis loomulikult ka Estonia asutamise juures. Peale näitetrupi loomise näib ta olnud esimene Eestis, kes pööras lavakujundusele olulist tähelepanu.

Ajaleheäriga jooksis liialt agaralt laieneda püüdnud Pert umbe. Järgmise mõtte – silikaatkivitehase rajamise – käis ta küll välja, aga jättis vist osalemata. Elu viimastel aastatel oli Pert rohkem põllumajandusse haaratud. Muu hulgas rajas ta sõja-aastail Tallinna külje alla tohutu kapsavälja. Andres Pert, Eesti unustatud suurmees, sündis täna 150 aastat tagasi.