65 Hiina ooperiartisti saabus Eestisse 600kilose kostüümipagasiga (2)

Pekingi Ooperi ehk Hiina Rahvusliku Pekingi Ooperiteatri 65pealine trupp, mis on suurim seni Eestit väisanud Aasia ooperitrupp, saabus Tallinna eile hilisõhtul. Maskid, garderoob, lavadekoratsioonid ja suur kogus spetsiaalseid teatrimeigitarbeid lennutati täna hommikuks järele.

"Kuna kõik riided ja ehted on hinnalised ja ajastutruud, on nende transportimine keeruline ja äärmist hoolitsust nõudev," selgitab etenduse korraldaja, Oriendi festivali tegevjuht Tiina Jokinen, miks kopsakas pagas ooperitrupist eraldi saabus.

Trupi esilaulja Li Shengsu, keda võib pidada Aasia lavadel sama hinnatud nimeks, kui on läänes Monserrat Caballe või Maria Callas, kinnitab, et lavarõivad on hinnalised – enamasti on need kuldsete niitidega käsitsi tikitud.

"Kõigepealt peseme näo ära ja paneme selga shuiyizi – õhukese puuvillast alusriietuse, mis kaitseb kostüüme higi eest. Siis teeme peeglilaua ees meigi, sätime juukseid, liimime otsaesisele kunstkiharaid juurde ja paneme pähe peakatted. Tõmbame jalga püksid ja jalanõud ning paneme selga pealisrüüd," kirjeldab Shengsu, kuidas näitlejannad etenduseks valmistuvad. "Rekvisiidid, nagu relvad, aerud ja piitsad, haaratakse pihku alles lavale minnes."

Üks tuntumaid hiina oopereid "Yangide naiskindralid" jutustab loo 960–1127 Põhja-Hiinat valitsenud Songide dünastia ajast, kui keisrile lojaalse ja Hiinas mõjuvõimsa Yangide perekonna naisliikmed lahinguväljal hukkunud meeste asemel ise Xixia kuninga vaenuvägedele vastu hakkasid.

Legend uljastest ja kartmatutest naistest on kinnistunud hiina folkloori. Ehkki arvatakse, et see on suurelt jaolt väljamõeldis, on tegelaskujudest paljud siiski ajalooliselt olemas olnud.

Pekingi traditsiooniline ooper erineb vägagi lääne klassikalistest ooperitest. "Mõistega "ooper" seostuvad meile esmalt Mozart, Verdi, Bizet, Tšaikovski, Puccini. Aga Pekingi ooperil pole midagi ühist Mozarti ega Verdiga, pigem on see etendus, milles ühinevad elemendid ooperist, draamast, balletist, akrobaatikast, võitluskunstidest, moešõust ja meigikunstist," seletab helilooja ja Oriendi kunstiline juht Peeter Vähi.

Ooperiartistide näomaalingutel on oluline roll – need viitavad nende tegelaskujude iseloomule. Punane nägu tähistab ausust ja truudust, must nägu karust ja lihtsakoelist tegelast, sinine nägu vaprust ja uhkust, valge nägu reeturlikkust ja salakavalust.

Ka Pekingi ooperi laulustiil ei meenuta Vähi sõnul bel canto’t ega teisi euroopalikke vokaalstiile, vaid jääb sageli laulmise ja retsitatiivi ehk kõnelaulu piirimaile. "Enamasti, eriti noorte naiste rollide puhul, lauldakse nasaalse häälega. Teataval määral mõjutab laulumaneeri ka hiina keel, mis on teatavasti tonaalne keel," räägib Vähi.