JUUR JA KIVIRÄHK RAADIOEETRIS SÖÖMISEST: katsume ampsata siis, kui teine räägib (13)

...aga mina saadet ei kuula- kiidan ennast, et olen eriline revident, loen kohvitassi kolksatusi, iga kolks on lonks..., muretsen ikka et eelarve lõhki ei kärise...

Eraldi esinedes on nad talutavad aga kui nad koos raadios kädistavad sarnanevad nad väga selliste tegelastega nagu Beavis and Butthead

Poolfinaal oli etem. Finaal läks juba liiga poliitkorrektseks kätte. Ilma obstsöönsusteta pole kah enam naljakas. Võiks ikka ka avalikus err's olla see päev ikka nalja- ning napsupäev.

Eurolaulu-lobamehed kuuldusid seekord veidi väsinud ja igavad oma vägisi väljapigistatud naljadega - ei olnud pahatihti enam naljakas. Ehk tuleks eelnevalt kodutööd teha, kompenseerimaks aastatekoorma kasvuga kaasnevat mõtteerksuse paratamatut kahanemist (eakale siinkirjutajale omast käest teada tuttav tunne)?

teineteiselt ampsavad

omavahel

See kommenteerimine oli allapoole vööd, häbi hakkas, mis sünnib meie rahvusringhäälingus, nilbused, kuradid lendavad üle ühe lause... mis toimub kod. Alliksaar? Kuidas saab ära rikkuda nii ilusa asja nagu Eurovisioon. OK, oma naljasaadetes tehku mis tahavad, neid vaatavad need, kel madala teksti järgi janu, aga siin kuulab kogu Eesti! Piinlik oli laste ees. "Kas siis see ongi kultuurne keelekasutus?", küsisid lapsed. Kui nii edasi, siis ei ole meil varsti enam eesti keelt, eesti meeles rääkimata. "Tublid", suutsite end korralikult välja elada!