JUUR JA KIVIRÄHK RAADIOEETRIS SÖÖMISEST: katsume ampsata siis, kui teine räägib (13)

Et tandemil pika õhtu lõpuni loba jätkuks, hoolitsevad nende kõhutäite eest Raadio 2 ja fännid-sponsorid. Seekord said nad lauale panna ohtralt juustu, üheks poolfinaaliks oli aga näiteks nende sõbranna Kadri sibulapirukaid küpsetanud.

Mehed pole enda sõnul siiski omandanud oskust rääkida täis suuga nii, et kuulaja sellest aru ei saaks. "Ma ei ole küll ise seda eetris kunagi kuulanud, aga arvan, et õudne matsutamine käib," muigas Juur. "Mulle kodus öeldi, et ärge sööge eetris, mälumine tuleb kõik läbi," ütles Kivirähk ja möönis: "Me väga ei söö siiski sel ajal, kui räägime. Teeme kordamööda: üks räägib, teine sööb. Ja laulude ajal saab ju ka süüa." Laule nad küll väga kaua kuulata ei lase, heal juhul pool minutit. "Sellepärast meil ongi palakesed, mille saab kähku ära süüa. Ei ole praad, vaid on lihapallid," seletas Kivirähk snäkitaldrikule osutades.

Humoristid meenutasid, et varasematel aastatel tõid lahked raadiokuulajad neile lausa raadiomaja valvelauda söögipoolist, enam võõrad aga nii hilisel ajal majja ei pääse. Küll aga oli üks fännideseltskond seekord läkitanud postkaardi, milles soovis neile neljatunniseks otselülituseks jõudu ja õnnestumist.

Mingeid kodutööna tehtud märkmeid mehed lauale ei võtnud, sest kogu jutuvada sünnib kohapeal. "Meie eesmärk ei ole teha korralikku raadiosaadet, milleks end tõesti ette valmistatakse, kus on sissejuhatus, väljajuhatus ja teema arendus. See on lihtsalt kahe sõbra istumine ja täpselt nii tulebki seda võtta. Vahel ongi suu täis ja räägitakse teineteisele vahele, vahel aetakse jumala segast juttu," rääkis Juur.

"Eks laulud ja riigid natuke ikka inspireerivad ja pakuvad kõneainet. Kui on kole kleit, siis saab ju sellest rääkida," tõi Kivirähk näite. "Me oleme selles mõttes väga ebaprofessionaalsed Eurovisioni kommentaatorid, et me kritiseerime inimese riietust ja välimust, muusikani me ei jõuagi."

Eesti eurolugu on ainus, millesse nad suhtuvad nii suure aupaklikkusega, et lasevad seda algusest lõpuni ega räägi laulule peale. "Tögame ikka, kui vaja, aga laseme vähemalt eetrisse," ütles Kivirähk. "Loomulikult hoiame Eesti laulule pöialt," kinnitas Juur.

Et see on semulik koosistumine ja lõõpimine, kuulub selle juurde ka naps, seekord džinn toonikuga. "Kuna meile tähendavad Eurovisioni-saated alati hooaja lõppu, sest pärast seda läheme üsna varsti suvevaheajale, siis istume ja tähistame seda sel moel," seletas Juur.