Avasta Eestimaad: kus saab astuda naabriplika jälgedes? (2)

Kilomeetrikese küla keskusest eemal paikneb Esna mõis. Tegu on imearmsa ja suisa nunnu puitarhitektuuriga mõisakesega, mille ajalugu ulatub 17. sajandi keskpaika.

Looduslikult väga kenas kohas asuva mõisa ümbrust ja parki kujundati aastasadade jooksul paljude mõisnike ning nende alluvate poolt ümber, sedasi on nüüdseks seal väga eripäraseid (maastiku)arhitektuurilisi kauniskohtasid.

Esna mõis mattub kevadiselt rohelusse, kõikjal õitseb lilli, kuuleb linnulaulu - otsekui ei viibitaks mõisasüdames vaid hoopis tsivilisatsioonist eemal paiknevatel kaugetel lilleväljadel.

Mõisa tagant algab väike matkarada, mis viib läbi kergelt soise maastiku (teerada siiski kuiva jalaga läbitav) suurte allikajärvede kaldale.

Jääkülma ning läbipaistva veega allikatest võib julgelt janu kustutada - vähemalt siiamaani pole teadaolevalt allikavesi kellelegi paha teinud. Ainsaks ohuks on jäise veega kurgu külmetamine - seda eriti päikeselistel ja palavatel päevadel.

Edasine tee tõuseb tasapisi kuivemale pinnale kuni varsti hakkab märkama võsastunud metsas taas konkreetsemaid inimtegevuse jälgi. Suured põlispuud mõlemal pool rajakest viitavad omaaegsele alleele, kaugemal paistavad viltuvajunud väravapostid.

Nende vahelt sisse jalutades ilmub nägemisulatusse uhke ehitis - kuigi ajahamba poolt kõvasti puretud. Tegu on Esna kabeliga, mille ümbrusesse mõisaperekond Grünewaldtide lahkunuid maeti. Kabel koos kalmistuga asub kõrgemal künkakesel, mida Möldriväljaks ehk Hiiemäeks ehk Kabelimäeks kutsutud.

Kabeli ümbruses jääb silma hulgaliselt hauakive, mis kevadisel ajal veel rohu ja madala heina sees leitavad. Seal on uuemaid ning vanemaid, purunenud kui paremas seisukorras kive. Ent kõigist uhkem on ikka kabel, mis uhkes üksinduses läbi aegade seal seisnud, vaid aeg-ajalt harvasid külastajaid nähes.

Õhtuhämaruses või ööpimeduses võiks see paik suisa süngelt õudusäratavalt mõjuda, päikeselisel kevadpäeval aga on kabeliümbrus pigem romantiline ning kergelt nostalgiline. 

Kel soov edasi metsade rüpes rännata, siis kabeli juurest viib vaevumärgatav rada puude vahelt ja üle soisemate kohtade Kodasema "kloostrisse". Sinna on mõned kilomeetrid jalutamist, ära eksimise vältimiseks tuleks GPS koordinaate jälgida, vastasel korral võib juhtuda, et peab hämaruse saabudes tagasi kabeli juurde sumpama. Et Kabelimäge ümbritsevat soist ala ka Hiielagedaks on kutsutud, siis kes teab, milliseid ohvreid on aastatuhandete jooksul sohu uputatud. Nendega ei sooviks päevavalgeski kokku puutuda...

Rännaku lõpp-punktiks olev Kodasema "klooster" on tegelikkuses katoliku kabel, kus lisaks juba esimese vabariigi aegadest asunud laste- ja vanadekodu. Kloostrit on läbi aegade soovitud Kodasemale asutada, ent tulutult. Samas ei erine paik koos sealsete asukate eluviisidega palju kloostrist, mistõttu poleks patt Kodasemat kloostriks nimetada.

Tagasi Esna mõisa juurde saab sealt juba tsiviliseeritult piki kruusateed.

Asukohtade koordinaadid:

Esna mõis: 58.982633,25.788346

Kodasema klooster: 58.991124,25.772971

Rohkem ideid, pilte ja kirjeldusi kodumaiste reisisihtide kohta leiab Facebookist www.facebook.com/avastaeesti  Avasta Eesti lehelt kodulehelt.