60 fakti Eurovisioni 60. sünnipäevaks (3)

Eurovisioni lauluvõistluse ideele tuli 1955. aastal Euroopa Ringhäälingute Liidu (EBU) direktor Marcel Bezen?on.

Esimene Eurovisioni lauluvõistlus toimus 24. mail 1956 Šveitsis Luganos ning sellel osales vaid seitse riiki. Kõik esitasid kaks laulu.

Enim – 43 – oli osalejaid 2010. aastal.

Esimesel Eurovisionil tuli võitjaks korraldajamaa artist Lys Assia lauluga "Refrain". Lauljanna esindas oma kodumaad ka kahel järgmisel Eurovisionil.

Lauluvõistluse alguses kõlab alati Marc-Antoine Charpentier’ "Te Deumi" avamäng, mida ­tuntakse Eurovisioni hümnina.

Eurolaul ei tohi olla pikem kui kolm minutit.

1964 toimus Eurovisionil skandaal: otseülekande ajal tungis lavale meeleavaldaja. Paraku pole sellest intsidendist arhiivimaterjali säilinud.

1968, kui võistlus toimus Londonis Royal Albert ­Hallis, nägid televaatajad Eurovisioni esimest korda värvilisena.

Järgmisel aastal lõppes hääletamine sensatsioonilise tulemusega: Hispaania, Ühendkuningriik, Holland ja Prantsusmaa jagasid esikohta.

Kõige edukamaks Eurovisioni võitjaks võib lugeda Rootsi ansamblit ABBA, kes triumfeeris oma lauluga "Waterloo" 1974. aastal.

Ühendkuningriik ei andnud ABBA-le ühtki punkti.

1975 viidi sisse uus hääletussüsteem. Iga maa andis oma kümnele lemmikule 1–8, 10 ja 12 punkti.

1977. aastal tuli lauluvõistlus BBC operaatorite streigi tõttu aprillist maisse lükata.

1956–1977 oli Eurovisionil vaid üks õhtujuht, 1978–1995 oli õhtujuhte üks või kaks, 1996–2009 konfereeris lauluvõistlust naise-mehe tandem, ehkki 1999 oli õhtujuhte koguni kolm. 2010–2012 saigi normiks trio, kuid 2013. aastal Rootsis rikkus Petra Mede taas traditsioone ning juhtis võistlust üksinda. Mullu oli taas laval kolmik – kaks meest ja üks naine. Tänavu konfereerib kolm naist.

1980. aastal ei saanud aasta varem võitjaks kroonitud Iisrael Eurovisioni korraldada ning Holland pakkus end ise lauluvõistlust organiseerima.

Kõigi aegade noorim võitja on Itaalia päritolu Belgia lauljanna Sandra Kim, kes oli 1986. aastal lauluga "J’aime la vie" triumfeerides vaid 13aastane. Laulusõnades väitis Sandra, et ta on 15.

Šveits nõudis pärast tüdruku vanuse ilmsikstulekut tema diskvalifitseerimist.

1988 tõi Šveitsile võidu vähetuntud Kanada lauljatar Céline Dion lauluga "Ne partez pas sans moi".

Kuna idabloki ja Jugoslaavia lagunemise tõttu kibeles Eurovisionile järjest uusi riike, korraldati 1993. aastal esimest korda eelvoor. Kolme finaalikoha nimel võistlesid seitse maad, nende seas ka Eesti Janika Sillamaa esitatud lauluga "Muretut meelt ja südametuld" (Andres Valkonen/Leelo Tungal). Finaali pääsesid Bosnia ja Hertsegoviina, Sloveenia ja Horvaatia.

Järgmiseks aastaks kehtesti uus reegel: viis viimast peavad järgmise aasta võistluse vahele jätma. Tänu sellele pääses 1994. aastal Iirimaal esinema seitse uut eurolaulumaad, nende seas Eesti.

Silvi Vrait jäi Ivar Musta ja Leelo Tungla lauluga "Nagu merelaine" 25 osalejariigi seas 24. kohale. Viimaseks jäi Leedu.

Iiri tuli 1994. aastal lauluga "Rock’n’roll Kids" võitjaks kolmandat aastat järjest.

Aasta vahet, ning 1996. aastal triumfeeris taas Iiri – seni viimast korda.

Iirimaa on üldse kõige rohkem võite kogunud – seitse. Järgnevad Prantsusmaa ja Ühendkuningriik viie võiduga.

Üksikisikuna võib kõige rohkem Eurovisioni võite – kolm – enda kontole lugeda iiri laulja Johnny Logan. 1980 ja 1987 esitas ­Logan võidupala ise, kuid 1992. aastal pälvis esikoha tema kirjutatud laul "Why Me", mille esitas Linda Martin.

Televaatajad said esmakordselt hääletada 1997. aastal.

1998. aastal võitis esimese transseksuaalina Eurovisioni ­Iisraeli esindaja Dana International.

1999. aastal polnud Eurovisionil esimest korda orkestrit.

2001 Kopenhaagenis tuli esimese "uue" maana Eurovisioni võitjaks Eesti. Tanel Padar ja ­Dave Benton esitasid Ivar Musta ja Maian ­Kärmase laulu "Everybody".

Favoriitideks peeti hoopis ­Kreekat, Taanit ja Sloveeniat.

Maksimumpunktid sai Eesti ­Lätilt, Leedult, Kreekalt, Maltalt, Hollandilt, Poolalt, Sloveenialt, Türgilt ja Ühendkuningriigilt.

Ainsa riigina ei andnud "Everybodyle" ühtki punkti Portugal.

Dave Benton oli esimene tumedanahaline Eurovisioni võitja.

25. mail 2002 toimus Eurovision Tallinnas Saku Suurhallis.

Lauluvõistluse eelarve oli 122,6 miljonit Eesti krooni.

Esmakordselt oli Eurovisioni lauluvõistlusel alapealkiri – "Moodne muinasjutt".

Eestit esindas Rootsi lauljatar Sahlene, kes oli plikapõlves mänginud "Bullerby laste" seriaalis ning osalenud varem Eurovisionil kaks korda taustalauljana (1999 Jerusalemmas ja 2000 Stockholmis).

Õhtujuhtideks olid ooperilaulja Annely Peebo ja näitleja Marko Matvere.

Pearu Pauluse, Ilmar Laisaare ja Alar Kotka ning Jana Hallase kirjutatud laul "Runaway" pälvis kolmanda koha.

Võitjaks tuli üllatuslikult Läti lauljatar Marie N. palaga ­"I Wanna".

Esimene poolfinaali teleülekanne toimus 2004. aastal.

Eurovisioni praegune logo ­pärineb 2004. aastast.

Juubeliaastal 2005 valiti kõigi aegade parimaks Eurovisioni lauluks ABBA "Waterloo".

2006. aastal kõlas Eurovisionil ka lauluvõistluse 1000. lugu: selle esitas iirlane Brian Kennedy.

2006. aastal kroonis õnn viimaks Soomet, kes oli oma võitu oodanud 45 aastat. ­Kollide ansambel Lordi triumfeeris lauluga "Hard Rock Hallelujah".

2008. aastast saadik on poolfinaale kaks.

2009. aastal toodi finaalis taas sisse profižüriid, kelle häältel on televaatajate häälte kõrval 50protsendiline osakaal.

2010. aasta võistluse võitis Saksa koolitüdruk Lena Meyer-Landrut, kelle baltisakslasest vanaisa Andreas Landrut sündis Väänas.

Järgmisel aastal otsustas ­Lena oma kodumaal tiitlit kaitsta. Eurovisioni ajaloos on samasuguse tembuga hakkama saanud veel vaid kaks ­artisti.

Kõige rohkem tõlgendusi on tehtud itallase Domenico Modugno laulust "Nel blu di pinto di blu", mis jäi kõige esimesel Eurovisionil kolmandaks ja mida tuntakse rohkem pealkirja "Volare" all. Seda on kaverdanud näiteks Frank Sinatra, Cliff Richard ja David Bowie.

Kõige rohkem nullpunkte on hääletamisel saanud Norra, kuid kõige suurem ebaõnn on saatnud portugallasi – nemad pole kordagi esiviisikusse pääsenud.

1978. aastal näitas Jordaania Iisraeli etteaste asemel ekraanil lilli. Kui Iisrael võistluse võitis, lavastati Jordaanias see Belgia võiduks.

1981. aastal vapustas televaatajaid Ühendkuningriigi nelik Bucks Fizz: meeslauljad kiskusid lauljannadelt ainsa liigutusega seljast pika seeliku, paljastades seksika mini. Seda tempu võimaldas takjariidest kinnis. Tulemusena müüdi Suurbritannias 48 tunniga läbi kogu takjariide tagavara.

Kõige vanem Eurovisionil esinenud artist pole mitte 78aastane britt Engelbert Humperdinck (2012), nagu üldiselt usutakse, vaid 95aastane Šveitsi esindaja Emil Ramsauer (2013).

Eurovisioni korraldamine on nii kulukas, et mitu võitjariiki, nende seas Holland, Prantsusmaa, Monaco ja Luxemburg, on vaesusele viidates sellest kohustusest kõrvale hiilinud. Neil puhkudel oli korraldajaks Ühendkuningriik.

Kui Ukraina lauljanna Ruslana 2004. aastal Eurovisioni võitis, sai ta preemiaks koha parlamendis.

Esimese Eurovisioni võitja ­

Lys Assia osales 2011. aastal Šveitsi eelvoorus legendaarse Saksa laululooja Ralph Siegeli ("Ein bißchen Frieden") palaga "C’etait ma vie", kuid laul jäi kaheksandaks, küll aga kutsuti Lys Bakuu Eurovisionile aukülalisena. Kuuldavasti on Eurovisioni veteran hiljemgi püüdnud võistlema pääseda, kuid tulutult.

Kõigi aegade lühim laulupealkiri on "Si" ("Kui", Hispaania, 1974).

Kõigi aegade pikim pealkiri on "Man gewöhnt sich so ­schnell an das Schöne" ("Ilusaga harjutakse nii kiiresti", Saksa Liitvabariik, 1974).

Tänavu vahendavad Eurovisioni lauluvõistlust esmakordselt viipekeeletõlgid.