Ilmselt on Eurovision ainuke sündmus, mis suudab maailma kihlveoportaalides tõugata tipurealt spordialade kuninga jalgpalli. Eile hommikul lehekülge oddschecker.com avades ei vaadanud vastu Lionel Messi, Wayne Rooney või Cristiano Ronaldo, nagu reedeti tavaks, vaid Conchita Wurst.
Üllatav, aga loogiline, sest Eurovisioni formaat kätkeb endas riikide duelli, kusjuures võidušansside osas pole (vähemalt teoorias) vahet, kes on suurem või rikkam. Kõikide "treeningperiood" on kõigest mõne kuu pikkune. Spordis kohtab säärast olukorda harva, sest näiteks jalgpalli MM-finaalturniir on sisuliselt 20aastane protsess, mis algab hetkest, kui võistluse superstaarid väikese poisina esimest korda vutitrenni läksid.
Jalgpalli MMi võitmiseks puuduvad näiteks Eestil ja Albaanial igasugused väljavaated, aga Eurovisionil on need olemas, mis muudabki lauluvõistluse kihlveoportaalide jaoks ülimalt ahvatlevaks. Inimesi, kes tahavad võistluse jälgimise enda jaoks näiteks 10eurose kihlveoga põnevamaks muuta, leidub üllatavalt palju.
Kihlvedude alal võhikutele kiire selgitus, kuidas asi käib. Portaal (Eestis tegutseb neid kuus – Triobet, Olybet, Tonybet, Unibet, Optibet, Paf) pakub mängijatele välja koefitsiendi, millega nad õige ennustuse puhul tehtud panuse läbi korrutavad ja välja maksavad. Näiteks kui panustada 10 eurot koefitsiendiga 4,5 ja ennustus osutub õigeks, kantakse mängija kontole 45 eurot. Kui mitte, kannab portaal panustatud 10 eurot enda kasumisse.
Kui tänaõhtuse Eurovisiooni võidavad Stig Rästa ja Elina Born, võib 10eurose panusega teenida kenasti. Kihlveokontorites on Eesti keskmine võidukoefitsient 16, mis on päris hea näitaja, sest jääb 27 finaalis võistleva riigi seas alla vaid neljale. Kõrgemalt hinnatakse ainult Rootsi (2,5), Itaalia (4,5), Venemaa (4,5) ja Austraalia (9,0) võidušansse.
Olgu öeldud, et Rootsi 2,5 on erakordselt madal koefitsient, mis viitab, et kihlveokontorite meelest on svenssonite võidušanss vähemalt 33%. Arvestades tõika, et Eurovisioon on populaarsusvõistlus, kus tulemust ei otsusta sooritus areenil (nagu jalgpallis), vaid rahvahääletus, on olukord erakordne.
Rootsi koefitsient on viimaste nädalate jooksul kogu aeg langenud, sest mida enam nende peale panustatakse, seda suuremat riski nende võit kihlveokontorite jaoks kujutab.
Näiteks Montenegro võidukoefitsient on küll 151 (10 eurone panus tähendaks tabamuse korral 1510 euro suurust võitu), aga nendele on panuseid tehtud (kümneid) tuhandeid kordi vähem kui Rootsile. Kontorite jaoks on alati kasumlik mõne autsaideri võit, sest pigem maksta välja mõni megavõit, kui tuhandeid kordi rohkem pisivõite.
Eesti on küll koefitsiendiga 16 tõenäosuselt viies võitja, ent Borni ja Rästa esikoht kihlveokontoreid ei kurvastaks, vaid tähendaks normaalset kasumit. Rootsi võit tooks soolase, Itaalia ja Venemaa esikohad mõõduka kahjumi.
Kommentaarid