EESTI KORRALDAJAKOGEMUS: 2002. aastal esindas Saku Suurhallis peetud Eurovisioni lauluvõistlusel Eestit Rootsi lauljatar Sahlene, kes tõi lauluga "Runaway" 3. koha.Foto: Jarek Jõepera
Üritused
21. mai 2015, 07:00

Kui Eesti peaks võitma, siis maandub Eurovision taas Saku Suurhalli (46)

"Ma arvan, et me võiksime jõuda esimese kolme või vähemalt nelja hulka," julgeb ennustada tänavuse Eesti Eurovisioni võistlusloo, Elina Borni ja Stig Rästa lauldud "Goodbye to Yesterday" finaalitulemust Eesti Rahvusringhäälingu juhatuse esimees Margus Allikmaa.

Kui aga sünnib ime ja Eesti tänavuse Eurovisoni lauluvõistluse võidab, nagu see sündis 2001. aastal, siis kus järgmisel aastal Eesti maailma suurima meelelahutusürituse korraldaks?

"Võin täitsa ausalt öelda, et enne kui ETV meelelahutustoimetuse juht Mart Normet koos ülejäänud seltskonnaga Viini sõitis, istusime korraks maha ja mängisime läbi kõige suuremad probleemid, mis meid võivad üllatada, kui Eesti peaks sel aastal võistluse võitma ning kus me sel juhul Eurovisioni lõppvõistluse korraldama peaksime," tunnistab Allikmaa.

"Nali naljaks, aga meie organisatsiooni kohus on selle asja peale mõelda, sest tänavu on võidu tõenäosus pigem olemas kui olematu. Nii et me arutasime tõsimeeli läbi, millega meil tuleb kokku puutuda. Või mida me peame kiiresti otsustama. Üks on selge: Saku Suurhallile ühtegi teist alternatiivi ei ole. Vähemalt mina seda ei näe.

Vastasel juhul peaks hakkama püstitama alternatiivseid rajatisi või telke, mis ei ole eriti mõttekas. Nii et ikkagi tänasel päeval panustaksin ma 90 protsenti Saku Suurhallile ja ülejäänud 10 protsenti muudele variantidele. Viimaste puhul võiks kõne alla tulla näiteks Eesti Näituste messikeskusesse püstitatud ajutised telgid. Aga sel puhul tuleb endalt küsida, kas me saavutame midagi rohkemat võrreldes sellega, mis Saku Suurhallis juba niikuinii olemas on."

Kas Allikmaa tegelikult ka soovib, et Eesti võidaks Eurovisioni? Vastuseks kõlab kõigepealt tõdemus, et see paneks ERRile hästi suure halduskoormuse.

"Seda küsimust tuleks lahendada kultuuriministeeriumi ja valitsuse tasandil. ERR ei ole kindlasti vaid oma ressurssidega võimeline Eurovisioni korraldama, see võtaks kolmandiku meie eelarvest. Rikastes riikides, nagu näiteks Saksamaa, moodustab Eurovisioni korraldamine nende avalik-õigusliku ringhäälingu eelarvest ehk kolm protsenti ja selle läbiviimine on puhtalt telejuhtide otsustamise tasandil. Eestis see kindlasti nii ei ole," arutleb Allikmaa.