Vene lavalegend Valeri Leontjev: lõpuks ometi me kohtume siin imekaunis Tallinnas (6)

"Kes siin on? Ei kedagi? Te tulite, ma ei usu oma silmi. Lõpuks ometi me kohtume selles kaunis linnas – rõõmustan kohtumise üle teiega!" hüüdis Valeri

Leontjev publikule pärast oma esimese loo ja karjääri suurima hiti "Lend deltaplaaniga" esitamist. Alati päevitunud ja vormis laulustaar lasi end oodata ligi 20 minutit, kuid tõttas juba teise laulu ajal rahva sekka. Musklilisi jalgu demonstreerivate mustade retuuside ja kerge beežika jakiga, mis paljastas rinnalihaseid, astus ta lavalt maha ja läks rahvast täis saali jalutama. "Kohtumine teiega on erakordne sündmus. Loodan, et tänane õhtu pole erand," püüdis ta kohe publikuga kontakti luua.

"Pole linna endises Nõukogude Liidus, kus ma poleks esinenud, pole hotelli, kus ma poleks peatunud," rääkis ta ning laulis samal ajal Läti helilooja

Raimonds Paulsi loodud lugu "Kolm minutit". Parteris istuv rahvas tõusis püsti, et staari paremini näha ning nobedamad tõmbasid mobiiltelefoni välja, et teda jäädvustada. "Ei tohi pildistada! Ei tohi pildistada!" kordas lauljat publiku seas saatnud turvamees ühte ja sama lauset igal sammul ja vaatas kurjalt. Veel enne kontserti teatati valjuhääldist, et see on eksklusiivne programm ja igasugune pildistamine ja videote tegemine keelatud. Leontjev ei teinud teda pildistada püüdnud inimestest suurt numbrit ja ignoreeris mitut fanaatilist austajat, kes asusid teda kohe jälitama. Üks neist oli noorem naine, kes kandis maani rüüd, pearätikut ning varjas hõlstiga ka oma nägu. "Ärme lase käsi käiku," noomis laulja sõbralikul hääletoonil naist, kes püüdis teda katsuma hakata. Turvamees sekkus kibekiirelt pealetükkiva naise ja laulja vahele ning Leontjev naasis rahulikult lavale. "See kontsert on justkui ekskursioon mööda ajastuid ja aastakümneid," lubas ta ning vahetas samal ajal paari sekundiga oma jaki punase toreadoori stiilis kehakatte vastu ning asus hispaania rütmide saatel laulma. Samal ajal lubasid turvajad esimesed austajad roosidega lava ette ja neid oma lemmikule otse kätte pista. Üks naine tormas sellise hooga laulja juurde, et kukkus otse lava ees siruli ja murdis käesolnud lilled katki.

"Kas on valus?" peatas Leontjev korraks laulmise. Artisti tähelepanust innustatud naine tõusis kiiresti püsti ja hakkas kaasas olnud fotole autogrammi küsima, rääkides samal ajal midagi oma nooruspõlvest.

"Pärast, pärast," tundis laulja ennast juba häiritult, astus lavaäärest eemale, keskendus oma esinemisele ning poetas mõne sõna ka oma tutvustest Eestis. "Kohtusin enne kontserti Eesti muusikutega, meenutasime ühiseid aegu ja selgus, et seiklesime ja rändasime koos 28 aastat tagasi. Tahan pühendada oma uue loo "Ingel", mis valmis kuu aega tagasi, just neile," tõi laulja oma aastaid samasugusesse programmi ka tuttuue loo. Ehkki Leontjev ei karanud laval nagu ta seda varem on teinud, liikus ta oma kaheksa tantsijaga – neli noormeest ja neli neidu balletist "Ohtlikud suhted" – sünkroonselt ja vahetas kogu aeg kostüüme, igaks lauluks eri riietus, kahe tunniga sai teda näha üheksas kostüümis.

Striptiis, lillemeri ja nukk

Oma hittlugu "Margarita" esitas Leontjev efektses mustas rüüs, mis lehvis tuules ning mille õlgadel olid suured tiivad. Tema noored tantsijad kandsid paljastavaid hõlste ja sukki ning mõne loo ajal olid laval vaid napis pesus. Ei puudunud ka väike striptiisinumber, mida esitasid noormehed. Fuksiakarva liibuvates pükstes ja T-särkides noorukid hüppasid lavalt alla ning demonstreerisid mänglevalt särki kergitades oma treenitud kõhulihaseid. Julgemad daamid astusid neile ligi ja pistsid rahatähti neile otse püksi. Kui ring sai saalile peale tehtud, tormasid nad lavale, kus neid ootas Leontjev avatud hõbehalli kohvriga, ning viskasid teenitud rahatähed sumadani. "Suured tänud teile, te loovutasite praeguse kriisiajal päris palju raha," viskas Leontjev nalja, viidates, et Venemaal ei ole praegu kõige paremad ajad.

Ka Leontjev ei jäänud oma supervormi näitamises oma noortele tantsijatele alla ning tõmbas selga oma kõige paljastavamad lavariided – erkkollased põlvpüksid ja musta läbipaistva särgiku ning läks teist korda rahvaga suhtlema. "Teate, miks siin saalis on parem kui laval?" uuris ta inimestelt.

"Siin ei ole nii kuum, teile võib tunduda, et see on tühipaljas jutt, aga laval on tõesti jube kuum, plikad, võtke riidest lahti," tegi ta ettepaneku teda piielnud neidudele ja naeris. "Ja teine põhjus, miks siin on parem, on see, et siin saab rahulikult oma tooli peal istuda, ainuke mure on see, et kuidas saaks pildi kiiremini ära teha," viskas ta paparatsode üle nalja. "Aga mul tuleb seal, laval, kogu aeg tunda vastutust ja alati midagi tõestada, tõestada, tõestada…" jäi ta korraks mõttesse.

"Kuulge, miks te ei tantsi," ei mõistnud laulja, miks on saalis nii vähe tantsuhoos inimesi ning miks suurem osa publikust lihtsalt istub. "Kas teil puhvet on?" uuris ta edasi. "Osa hõikab, et on, osa, et mitte. "Mäletan, kuidas varem Tallinna kontsertide ajal olid inimesed kõike kaasa tegemas," meenutas ta naljatades ja suundus trepi kõrval istuva noore naise juurde, kes hüppas lauljat nähes naeratades püsti ja hakkas talle oma istekohta pakkuma: "Te tahate, et ma istuks teie koha peale, mõelge, kui palju te olete selle eest maksnud, ma istun parem siia, teie kõrvale," potsatas ta betoontrepile maha ja hakkas arutlema, missugune oli omal ajal estraad ja praegune Vene šõubisnis.

"Tänapäeval saavad endale kõik kiirelt erinevaid tiitleid. Kes on primadonna, kes tsaarinna, popkuningas ja printsess," mõtiskles laulja, "aga ühte ma tean – mina olen parim!" hõikas ta, hüppas püsiti ja kiirustas tagasi lavale, kus tantsupoisid tõstsid ta neljakesi kätel õhku kui tiibu sirutanud linnu – kontsert oli jõudnud oma kulminatsiooni.

Oma menulooga "Ära mind unusta" tõmbas Leontjev otsad kokku ning lavale ilmus lillemeri. Keskealine naisfänn, kes lõi terve kontserdi jooksul tantsu, kinkis Leontjevile riidest meisterdatud nuku, mis oli veidi üle meetri pikk mustade lokkis juustega ja mustas läikivas ülikonnas. "Spasibo," võttis laulja nuku erilise vaimustuseta vastu. Seejärel jagas ta autogramme ja võttis vastu lilli. Mõne õie heitis ta tagasi publiku sekka. Muretult.

Ei ühtegi intervjuud ega pilti

Vene laulja Valeri Leontjevi kindel nõue kontserdikorraldajale oli, et ta ei anna ühtegi intervjuud, ei luba end pildistada Tallinna lennujaamas ning keelab rangelt igasuguse pildistamise ja videote tegemise kontserdi ajal. Võimalik, et staar tahab oma tiheda esinemisgraafiku tõttu lihtsalt jõudu kokku hoida.

Enne Tallinna kontserti esines ta Kustanais, täna on tal šõu Voronežis, pärast seda Uljanovskis, Samaaras ja Almetjevskis.