EESTI PAGULASTE ÜLE EI RÕÕMUSTA: kardetakse autode põletamisi, tänavamässe ja vägistamisi… (364)

13. mail avaldas Euroopa Komisjon plaani migratsioonikriisi leevendamiseks, mis pakkus muu hulgas välja, et Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ära jagama 20 000 põgenikku.

Siseminister Hanno Pevkur ütles eile valitsuse pressikonverentsil, et Eesti seisab silmitsi kahe Euroopa Komisjoni ettepanekuga.

Esimene ettepanek puudutab põgenike ümberasustamist (resettlement) ehk neid isikuid, kelle ÜRO on tunnistanud pagulaseks, aga nad ei ole veel jõudnud Euroopa Liitu. See ettepanek puudutab 20 000 inimest. Väljapakutud kvoodi kohaselt oleks Eesti osa 1,63%, mis tähendab 326 isikut.

Nende väljavalimisel saab Eesti riik väidetavalt ise aktiivselt kaasa lüüa. Ka ümberasustamisele kuuluvad inimesed saavad öelda, kas nad on nõus tulema just Eestisse.

Teine osa programmist puudutab põgenike ümberpaigutamist (relocation) ehk isikuid, kes juba on Euroopa Liidus, näiteks Itaalias, Kreekas, Maltal. Sel teemal ei esitanud Euroopa Komisjon veel konkreetset numbrikava, vaid pakkus välja kvoodi, mille alusel Eesti kanda jääks 1,76%.

Ainuüksi eelmisel aastal jõudis Euroopa Liitu üle 100 000 põgeniku ning seetõttu võib ümberpaigutamise korral Eestisse jõuda veel sadu kuni tuhandeid põgenikke.

2014. aasta kevadel korraldas sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll OÜ varjupaigauuringu, milles osales 1000 Eesti elanikku vanuses 15–74 eluaastat, suurema osa arvates ei peaks Eesti riik solidaarsusest võtma vastu mõne teise Euroopa Liidu riigi poolt rahvusvahelise kaitse saanud pagulasi (vastu 75%) ega kolmandate riikide pagulaslaagrites asuvaid isikuid (vastu 82%).

Ka täna on suur hulk inimesi seda meelt, et pagulasi ei oleks vaja tuua siia, vaid saata tagasi sinna, kust nad on tulnud.

"Varsti saame näha, kuidas süüdimatult sigima hakatakse – ega tööd need "murjanid" ju teha ei taha ega viitsi. Mõnele ullikesele võib-olla meeldib, jah, kui nad siia tuuakse, ihalevad lausa mustade meeste järele. Ja neile ning meie enda riigile, kes pagulasi kahel käel vastu võtavad, saamegi öelda aitäh oma rassi hävitamise eest," teatab üks pahane naine, kellele mõtte pagulastest on vastumeelne.

Hirm masside ja julgeoleku ees

Kardetakse sedagi, et pagulased hakkavad – nii nagu Rootsis on juhtunud – ka Eestis moodustama getosid ja slumme, kus põletatakse autosid ja käivad pidevad mässud, aga kuhu politsei ja päästeametnikud minna ei julge. Ja keegi midagi avalikult öelda ei julge – kardetakse kättemaksu.

Rootsi on väidetavalt immigratsiooni tõttu tõusnud vägistamiste arvult maailmas tippu.

Mõni on pettunud, kuna madalad palgad ning toetused sunnivad eestlasi töötama välismaal, samal ajal saavad aga pagulased igakülgset abi.

"Teate, isegi kui väike on lastetoetus, milline pisku antakse puudega inimesele. Kogu elu rabelnud pensionär peab sente veeretama, aga pagulane – vot temal on privileegid. Tema saab niisama toetust ja meie maksame veel maksumaksjatena nende elu siin kinni kah!" avaldab üks mees oma arvamuse.

"Nad ju, kurat, ei põgene mingi sõja ega ohu eest. Sulid sihukesed! Tahavad ainult paremaid elutingimusi ja tulevad siia ikka selleks, et mõnusat elu elada, ilma ise midagi tegemata. Majandusmigrandid, vot need on nad hoopis! Selge oht ja julgeolekurisk riigile. Mina ei saa aru, kuidas seda ei mõisteta."

Muu hulgas on vastuseisjad arvamusel, et pagulased ei soovi õppida meie keelt ja kultuuri vaid hakkavad peale suruma enda oma. Leitakse, et pagulasi ei tohi diskrimineerida, aga nende eelistamine ja ülistamine näitab enda kodanike diskrimineerimist ja küsitakse – on see siis lubatud?

Nii nagu varem sai toodud näide Rootsi najal, kus põgenikud on loonud slumme, kuhu rootslased ei julge enam oma jalga tõsta, toetub viimanegi hirm sealsele näitele.

Nimelt on meedia teatanud, et Rootsis on naisi langenud vägistamise ohvriks – nad meelitatakse asüülitaotlejate varjupaikadesse ja seal pannakse toime tunde kestvaid jõhkraid grupivägistamisi.

Vägistamisi kinnitab paraku ka statistika, mille kohaselt on turvaliset ja õdusat Põhjamaa kuvandit nautinud Rootsi vägistamiste arvult Lõuna-Aafrika riigi Lesotho järel maailmas teisel kohal.

Sama kardetakse ka siin, kuna levinud on arusaam, et moslemile on katmata naine kindel märk soovist, et teda koheldaks seksobjektina.

Kardetakse sedagi, et 300 pagulast tähendab õige pea juba 3000 ning kümne aasta pärast 30 000, sest igaühel on kodumaal perekond, kes samuti soovib parema elu peale tulla. "Kuhu me nad paneme?" küsitakse ka erinevates interneti uudisteportaalides.

Pagulased on ise hirmul, mitte ei hirmuta

MTÜ Eesti Pagulasabi juht Eero Janson tutvus hirmudega, mida seoses pagulastega tuntakse, kuid sai vastata vaid neile, mis on relevantsed – islamofoobiat ja rassisimi peab ta juba eraldi teemaks.

Jansoni sõnul on pagulased inimesed, kes on põgenenud oma riigist julgeolekuolukorra tõttu, mitte ei ole ise julgeolekurisk.

"Nad on üle elanud raskeid katsumusi ja vajavad seetõttu üldiselt psühholoogilist tuge, et üleelatuga toime tulla. Pagulased on need, kes on ohus, mitte ei ole oht meile," väidab ta.

Suurimad grupid, kes Euroopas varjupaika paluvad, on pärit Süüriast, Eritreast, Somaaliast ja Afganistanist ning Janson teatab, et nende inimeste kaitsevajaduses pole kahtlust. See, kas inimene on pagulane või mitte, tehakse kindlaks varjupaigataotluse menetluse jooksul – ehk kui politsei- ja piirivalveamet nad pagulaseks tunnistab, nad kvalifitseeruvad ja neile on ette nähtud samasugused toetused samadel tingimustel nagu Eesti kodanikele.

"Lisaks saab rahvusvahelise kaitse saaja kohe pärast kaitse saamist tuge eluaseme leidmisel ja selle eest maksmisel, samuti toetatakse keeleõpet ja tõlketeenuste kasutamist vastavalt vajadusele," ütleb Janson. Eestisse jõudnud pagulased on väga töökad ja panustavad riigi arengusse läbi maksude maksmise ning õpivad hea meelega eesti keelt: "Paljud räägivad seda ka väga hästi."

Mis puutub sellesse, et Eestisse tahetakse tuua ka päritolumaale jäänud perekond, teatab Janson, et pere ühtsuse tagamine on põhimõte, mis on kirjas meie põhiseaduses, inimõiguste ülddeklaratsioonis ja rahvusvahelistes konventsioonides ja pagulastel on nagu Eesti kodanikelgi õigus oma tuumikperega ühineda.

"Abikaasa ja lastega, lastest pagulaste puhul oma vanematega. Eesti seadus lubab taasühineda ka näiteks ülalpidamisel oleva vanavanemaga, kes muidu jääks päritoluriiki üksi."

Seaduse ees on kõik võrdsed

Eesti Inimõiguste Keskuse pagulasprogrammi juht Kristi Toodo ja õigusekspert Anni Säär andsid vastused ka neile küsimustele, mis jäid Eesti Pagulasabi poolt vastuseta.

Mõlemad kinnitavad, et inimesed on erinevad ja väita, et Aafrika riikidest tulnud ei taha tööd teha, on rassistlik, kuna neid, kes töötada ei taha, on Eestiski. Samuti ei saa süüdistada sisserännanuid massilises sigimises, sest kui Eesti naised nendega lapsi soovivad, on see igaühe vaba valik.

Getode ja slummide kartus ei ole Toodo ja Sääre sõnul põhjendatud, kui riigisiseselt on paigas integreerumisprogramm. Kui suurem osa omavalitsustest ei ole nõus pagulasi vastu võtma, on neil valida väheste omavalitsuste vahel – seega peaksid viimased olema avatud, et pagulased ühtlaselt jaotuksid.

Eestlased, kes arvavad, et pagulasi eelistades saavad nemad diskrimineeritud, peaksid Toodo ja Sääre sõnul mõistma aga, et teise rahva diskrimineerimise keeld ei ole oma rahva diskrimineerimine: "Seaduse ees on kõik võrdsed."

Kõige kriitilisemad on Toodo ja Säär hirmu suhtes saada pagulaste poolt vägistatud ning selle müüdi nad kummutavad.

"Olles kokku puutunud otseselt sihtrühmaga, teades nende usulisi veendumusi ning põhimõtteid, tekib küsimus, kust pärineb sedasorti väide?" imestavad nad.

"Ka vabameelsemad mosleminaised ei kata end. Seostada vägistamist ühe usuga on ääretult ebaeetiline ja väär. Vägistajaid võib olla igast usundist, rassist, päritoluriigist ja taustast!"