VÄHE KONTRASTI? Kommentaatorid muretsevad, et tumedalt rõivastunud Elina Born ja Stig Rästa võivad mustvalgel taustal ära kaduda. Eesti Eurovisioni delegatsiooni kuuluv režissöör René Vilbre aga kinnitab, et lava muutub pärast laulu algust valgemaks, pealegi näidatavat lauljaid enamik aega suures plaanis.Foto: Andres Putting/EBU
Üritused
14. mai 2015, 07:00

Mida arvavad Eurovisioni eksperdid ja teised artistid rahva kriitikast Elina ja Stigi lavakostüümi kohta?

Juhan Paadam: "Mitte ükski värv ega kostüüm too Eurovisioni laval võitu või kaotust!" (100)

"Ei meeldi mulle lauljate praegune väljanägemine. Lauljate asi on välja paista, mitte ümbrusega kokku sulanduda ehk end nähtamatuks teha," kõlasid netikommentaatorite pahased mõtteavaldused kohe pärast seda, kui Elina Born ja Stig Rästa olid Viinis maha saanud esimese lavaprooviga. Veel enam traumeeris agaraid analüütikuid mustvalge lavataust. Nagu oleks maailma lõpp kõmdi! kohale jõudnud. 

Isehakanud Eurovisioni-spetsialistidest kommentaatorid, kes igal kevadel nagu maa alt välja ilmuvad, väitsid mõistagi kohe, et lavakujundus olevat igav ning lauljate mustad rõivad meenutavat matusekostüüme.

Oma jao sai ka Stigi soeng, mis vajaks kiiremas korras juuksestilisti, sest vastasel juhul ootab Eesti eurolugu ees põrumine. Veel enam: Elina seljas olevat musta pükskostüümi võrreldi Gerli Padari kostüümiga, mida ta kandis 2007. aastal, kui Eesti saatis Eurovisionile loo "Partners In Crime".

"Padar põrus samuti aastaid tagasi oma musta pükskostüümiga laval ega pääsenud finaaligi. Kas me tõesti ei või eelmistest vigadest midagi õppida?!" nõudis aru üks analüütik mitmesajast, mõtlemata sellele, et see on telešõu ja lauluvõistlus, mitte kostüümikonkurss. 

Esimese proovi järgi ei saa hinnanguid anda 

"Moetundlike inimeste arv Eestis ühe ruutmeetri kohta on järsult kasvanud, see teeb üldises kultuuripildis rõõmu," muigab üksteist aastat Eurovisioni lauluvõistluste Eesti etteasteid produtseerinud Juhan Paadam sardooniliselt.

"Nähtavasti on kõigil kommentaatoritel olnud võimalus näha kogu Elina-Stigi loo esimese lavaproovi salvestust, kuid kaldun siiski arvama, et me kõik oleme näinud ühte juppi proovist, mida on ajakirjanikele esitletud. Oleme üksnes aimu saanud, mis seal mustvalgel taustafoonil võib olla, aga me ei tea sellest ju midagi. Seega ei tea me midagi visuaalist ega dramaturgiast, millest moodustub tulemus – ehk siis see kolm minutit, mille nimel Eesti delegatsioon sinna kohale sõitis. Vara on muretseda!"

Ka Tarmo Krimm, kes oli aastail 2002–2009 Eurovisioni šõu produtsent ja ka tehniline mänedžer ning teab komakohtadeni, kui pikkade proovide käigus ühe kolmeminutilise lavanumbri lõplik versioon täiuslikuks timmitakse, muigab: "Proovides püütakse luua igale laulule unikaalset visuaali. Ja sama soov on kindlasti ka Eesti delegatsioonil. Kõik mäletavad, kuidas selle laulu visuaal "Eesti laulu" finaalis selgelt ülejäänutest eristus, ja nüüd on selgelt näha huvitavate ja julgete ideede katsetamist ka Viini lavalaudadel. Kindlasti on mustvalge lähenemine olnud Eesti tiimi plaan algusest peale ja eristuda on hea. Minu teada ei ole teistel lauludel sama kontseptsiooni."

Krimm lisab, et talle näiteks meeldib väga praegune töö valguse ja varjudega, mida Elina-Stigi lavaproovi fotodelt näha on. "Laulu meeleolu on pildis olemas, samas saavad hinnangut tulemusele anda ainult need, kes praegu Viinis olles on teleülesvõtet näinud," räägib ta.

"See laiatarbekaameraga tehtud proovijupi video, mille linki internetis jagatakse, ei anna tulemusest ju mitte mingisugustki aimu – pigem on see eksitav."

Viini lava eristub Krimmi sõnul eelmistest aastatest pigem oma tagasihoidlikkusega. "Väiksemal laval peab ka vähem muretsema, et lauljad sinna ära kaovad – minu meelest on olukord pigem vastupidine ja laval liiga palju asju tegema ei mahu," arutleb Krimm.

"Muusika poolest erineb meie selleaastane pala teisest totaalselt. Teist taolise atmosfääriga laulu konkursil ei ole. Ma ei ole kõikide lavapilti näinud, aga usun, et ka see erineb!" tõdeb ka Eurovisioni Eesti delegatsiooni juht Mart Normet. 

Eurovision pole mingi isetegevusülevaatus 

"Me ei oska hetkel midagi öelda selle numbri lavastuse, valguse ega kaameratöö kohta," möönab Paadam. "Me ei oska ka öelda, kuidas kõlavad kokku ETV kodutöö ja ORFi (Austria TV) režii, ning sel juhul on esialgsed kommentaarid selgelt liiga emotsionaalsed. Kas peab 20sekundilise klipi pärast hakkama oma artiste materdama? See, mida Elina ja Stig praegu Viinis vajavad, on rahva soe suhtumine ja toetus. Soovin neile tugevat närvi, sest kui nad üldse millelegi mõtlema peavad, siis on see vokaal, millesse nemad saavad kordaminekuks panustada."

Paadam mainib, et Eurovisioni lauluvõistluse puhul ei tohiks unustada, et see on tõsine telesaade ja -konkurss, mitte mingi tilulilu. "See on maailma suurim koostöösaade, mille sel aastal panevad kokku 40 riiki," tõdeb ta. "Eurovision pole Taga-Pajula isetegevusülevaatus, see on 21. sajandi teleloomingu üks tippudest. Sellesse tulebki nii suhtuda, sest inimesed teevad tõsist tööd ning sesse maetakse suurel hulgal raha, et publik saaks kolmel õhtul mais tõelise naudingu osaliseks."

Mis puudutab aga taas üles tõusnud teemat musta pükskostüümi kohta, mida kandis Gerli Padar Helsingis toimunud Eurovisioni lauluvõistlusel ja millele pannakse süüks Eesti loo ebaedu, ajab Paadamit lihtsalt naerma.

"Võin kindlalt öelda, et mitte ükski värv ega kostüüm too Eurovisioni laval võitu või kaotust!" sõnab ta. "Esimeses hooga ei seaks ma kostüümi löögi alla, sest see ei ole õige tee analüüsimiseks. Gerli kostüümi ümber oli toona palju juttu, aga et me Helsingis finaali ei pääsenud, polnud kostüümi süü, vaid mitme teguri koosmõju."

Kostüümiteemat võtab huumoriga ka Krimm, kelle meelest on igasugused veidrad analüüsid lauluvõistluse ümber lihtsalt koomilised. "Mulle teeb see kostüümijutt palju nalja ja asetub samasse ritta nende lugudega, et on olemas valem võiduloo muusika struktuuriks ja rütmiks ja kuidas duett on parem või halvem kui üksikesineja," muheleb Krimm.

"Ilmselt tuleks kindlasti tutvuda ka ilmaprognoosiga Eesti esinemise ajaks ja siis vastavad statistilised järeldused teha," ironiseerib ta, peab pausi ja lisab: "Mina istun teisipäeva õhtul teleka ette maha uhke enesetundega ja selle eest Elinale ja Stigile suur aitäh!" 

Eestlane eelistatab värvilistes rõivastes kaanestaare 

"Tume riietus esikaanel ei aita ajakirja müügile kaasa. Vähemalt Eestis on see nii," teab ajakirja Anne & Stiil peatoimetaja Tiina Kruus. Tõsi, keegi pole täpselt mõõtnud, millist kaalu omab otsuses ajakiri ostukorvi pillata esikaanepersoon ja kui oluline on tema riietuse toon.

Fakt on aga see, et need kaks Anne & Stiili ajakirjanumbrit, mille esikaanel poseerisid tumedais pintsakuis staarid, jäid müüginäitajate poolest selgelt alla näiteks žurnaalile, millel säras punases kostüümis Gerli Padar.

"Me ei tea, kuidas oleks ostetud ajakirja, kui Gerli Padar kandnuks kaanefotol mustvalget kombinatsiooni," toonitab Tiina Kruus, et meil pole selles vallas korralikke uuringuid tehtud. Samas ütleb tema peatoimetajakogemus selgelt: Eesti naisteajakirja ostja hindab värviliste rõivastega kaanefotosid.

Vastuoksa näiteks välismaisele meesteajakirja ostjale. "Kui te guugeldate ajakirja Esquire esikaasi, siis ma pakun, et 75 protsenti sealsetest persoonidest on mustas ülikonnas, valge särgi ja veel ka tumeda lipsuga," illustreerib Tiina Kruus maitse-eelistusi. Niisiis võib värvilembeste eestlaste hinnang olla välismaiste Eurovisioni fännide omast hoopis karmim. 

Gerli Padar: tähtsaim on, kuidas Elina ja Stig end laval tunnevad 

"Mina toetan alati seda, et artist end laval hästi tunneks, sest iga väikegi detail, mis on tema jaoks valesti, mõjutab enesekindlust," räägib Gerli Padar, kes esindas Eestit Helsingi Eurovisionil looga "Partners In Crime" ning kandis musta pükskostüümi, milles oli keerulist tantsunumbrit tuntavalt mugavam esitada kui kleidikeses.

"Eurovisioni laval on prioriteet number üks, et artistil on hea olla, sest lisaks oma riigile esindab ta ka iseennast," teab Gerli. "Meil on sel aastal tugev laul ning hakata selle juures rääkima, kas kostüüm peaks olema roosa, must või valge, pole tähtis teema. Elinal ja Stigil üksi on õigus otsustada, mida nad laval seljas kannavad, peaasi et nad end hästi tunneksid."

Netikommentaatorite tõstatatud kostüümidraama peale Gerli naerab: "Need kommentaatorid, kes tahavad laval näha kummalisi aksessuaare ja roosat miniseelikut, tehku nii kõva laul, et pääsevad Eurovisioni lavale. Ma siiralt tahaksin näha netikommentaatorit, kes suudab sel laval kanda seljas midagi säärast, mis eranditult kõigile meeldib. Kui nad sellega toime tulevad, tõstan austuseks kaabut!" 

Tanja: kellegi asi pole kommenteerida, kuidas asjad peaks olema! 

"Nii palju, kui on inimesi, on ka arvamusi," meenutab mullusel Eurovisioni lauluvõistlusel looga "Amazing" Eestit esindanud Tanja, kes sai netikommentaatoreilt samuti kostüümi pärast valusalt võtta. Südamesse ei võtnud ta ühtegi arvamusavaldust ega kippunud ka end isehakanud spetsialistide nõuannete järgi muutma. Tema jaoks oli lavakostüüm, millega kleit asendati, tantsunumbriks sobivam.

"Kui sa tahad kõigile meeldida, jääd kaotajaks," teab Tanja. "Väga raske on kõigile meeldida ja see ei tohi olla ka eesmärk. Praegu on nii, et ainukesed, kelle arvamus loeb, on Elina ja Stig. Peaasi et nad tunnevad end neis kostüümides ning sellel laval hästi. Loodan, et nad neid netikommentaare ei loe, sest kellegi asi pole kommenteerida, kuidas asjad peaks olema!" 

René Vilbre: seda lugu ei saa esitada diskopalli sähvides 

"Praegu on töö lavavalguse, graafika ja kaamera asetustega veel pooleli, reedel on viimane proov, kus peaks lõplik tulemus juba näha olema," lausub Eesti delegatsiooni liige, ETV pearežissöör René Vilbre. "Laul räägib varahommikusest ajast ja seetõttu on loo alguses lava varjuderohkem. Tasapisi tõuseb päike ja lava muutub valgeks," selgitab Vilbre Eesti loo lavakontseptsiooni ning põhjendab sedagi, miks Viini etteaste tarvis uued kostüümid valiti: "Kostüümid valmisid stilisti ja artistide koostöös, prooviti läbi ikka üsna mitu varianti. Kostüümidegi valikul arvestati loo sõnumit ja tunnetust."

See, kuidas "Goodbye To Yesterday" tuleval teisipäeval televaatajale paistab, on Vilbrel selge: "Televersioonis on pildilõike põhirõhk Elina ja Stigi suurtel plaanidel. Üldplaanid toonitavad loo arengut ja raamivad seda.

Laul on sõnumilt küllalt dramaatiline, sellest ka selline pildikeel. Seda lugu ei saa ju parimagi tahtmise juures esitada diskopalli sähvides ja hõbeläikelistes trikoodes." Koostöö ORFiga, mis kogu šõud korraldab, toimib Vilbre sõnul korralikult. "Kohalik kreatiivtiim töötab meiega üsna tihedalt koos ja praegu püüavad nad leida parimaid lahendusi nii valguse, montaaži kui ka graafika koha pealt."