Foto: TAIRO LUTTER
Blogid
12. mai 2015, 07:00

Kuidas vanasti ehalkäimine prooviabielu oli

Moodne perekonnaõpetus peab Nietzsche aegadest ("Inimesed peavad enne ajutises abielus ära proovima, kas nad päris-abielu jaoks kõlbulised on") saati abielule eelnevat prooviaega oluliseks. Peale iseloomude sobivuse on ju tähtis teada, kas ka partnerite seksivajadused klapivad või mitte.

Omal ajal avastas Abieluleht ehmatusega prooviabielu levimise Peipsi vanausuliste seas. "Eriti vabad ja kaugeleulatuvad on vanausuliste vaated abielu küsimustes. Vanemate õnnistamisel algavad noored vanausulised oma perekonnaelu ilma igasuguse registreerimiseta katseks või prooviks. Seadusliku registreerimise peale mõeldakse alles aasta või paari pärast, sest varem pole ju näha, kas noorpaar ka iseloomult üksteisele sobiv on." Kui ei sobi, siis võeti uus partner ja lapsega tüdruk võis seniks vanemate-koju tagasi minna.

Ei saa öelda, et mujal Eestis prooviabielusid ei olnud. Aasta-paari pikkust kindlasti mitte, kuid mida muud kui proovimine ehalkäimine oli? Tänapäeva moralistid küll kinnitavad, et piirduti vaid anekdoodirääkimisega tüdruku voodiserval, kuid karm tõde ütleb pigem, et seksuaalne sobivus sai kirest kuumadel suve­öödel kindlasti järele proovitud. "Peab tänama, kui keegi tuleb – kus sa selle häbiga lähed, kui sinu tütart ei taheta," vaatasid vanemadki ehalistele heakskiiduga.