VABATAHTLIK KATSEJÄNES: 30aastane Valeri Spiridonov on valmis oma saatuse Sergio Canavero kätesse andma. Foto: VIDA PRESS
Inimesed
12. mai 2015, 07:00

Surmahaige mees on valmis pea siirdamiseks (11)

Itaalia neurokirurg Sergio Canavero on bravuurikalt kuulutanud, et ta on peatselt valmis inimpead uue keha külge siirdama. Kriitikud nimetavad Canaverot soolapuhujaks ja manitsevad, et protseduur saab lõppeda vaid patsiendi totaalse sandistamisega, kuid 30aastane vene arvutiteadlane ­Valeri Spiridonov on valmis itaallase katsejäneseks hakkama.

Valeri Spiridonovil pole enda sõnul midagi kaotada: laastava lihashaiguse tõttu ootab teda nagunii paari aasta pärast surm.

Sergio Canavero kuulutas paar kuud tagasi ajakirja New Scientist kaaneloos, et loodab juba kahe aasta pärast siirata raskelt haige inimese pea terve keha külge, mis on pärit ajusurnud patsiendilt. Itaalia arst kinnitab, et tal on selle protseduuri ootel juba mitu inimest.

Üks neist ongi 30aastane ratastooli aheldatud venelane Spiridonov, kes põeb Werdnig-Hoffmanni haigust – haruldast lihastõbe, mis halvab patsiendi lihased juba noores eas osaliselt või täielikult. Järjest süvenevat halvatust ei peata miski. Tavaliselt sureb patsient enne 20. eluaastat. Spiridonov on isegi kaua vastu pidanud, kuid enda sõnul ei suuda ta oma keha peaaegu üldse valitseda. "Vajan abi iga päev, iga hetk."

Venemaal Vladimiris elav Spiridonov võttis Canaveroga ühendust juba 2013. aasta suvel, kui kirurg oli maalinud lennuka visiooni, kuidas pärilike lihas- ja närvihaiguste, aga ka ränga vähktõve korral võiks patsiendi pea siirata doonori terve keha külge. "Palun öelge mulle, milliseid ressursse te edukaks operatsiooniks vajate? Kas võiksin teile kasulikuks osutuda?" kirjutas Spiridonov Canaverole, väljendades valmisolekut protseduuriks, mida suurem osa teadlaskonnast peab võimatuks.

Praeguseks on arst ja hädaline suhelnud Skype’i vahendusel. Kohtunud nad pole ning Canavero pole ka Spiridonov anamneesi lugenud. Ent Spiridonov vastab täpselt Canavero kirjeldusele potentsiaalsest abisaajast.

Seljaaju ühendamine on siiski võimatu?

"Usun, et esimene patsient peaks olema keegi selline, ilmselt noor, kes kannatab haiguse all, mis jätab aju ja teadvuse terveks, kuid laastab keha," on skandaalne neurokirurg öelnud. Tema sõnul nõuaks poolteist ööpäeva kestev operatsioon 150 arstist-õest koosnevat tiimi ja miljoneid dollareid.

"Ma ei tee seda mitte seetõttu, et mul poleks elu," ütles Spiridonov aprillis Mail Online’ile. "Ma lihtsalt usun, et teadust viivad edasi need, kes on valmis riskima ja pühenduma."

Teadlased on pea siirdamist varemgi katsetanud. Näiteks 1970. aastal siirdas USA neurokirurg Robert White edukalt ühe reesusahvi pea teise ree­susahvi keha külge. Ehkki kombinatsioonkehaga ahv elas ja hingas kaheksa päeva, ei saanud ta liigutada, sest kaks seljaaju polnud omavahel ühendatud.

Maineka Johns Hopkinsi ülikooli (USA) plastilise ja ­rekonstruktiivkirurgia ning neurokirurgia professor Chad Gordon väitis BuzzFeedi usutluses, et Canavero plaan on praegu võimatu. "Konservatiivsel hinnangul oleme sellise asja saavutamisest saja aasta kaugusel." Praegu pole arstid suutelised ära parandama üheainsagi patsiendi vigastatud seljaaju, märgib Psychology Today. Kahe inimese seljaaju ühendamine võib küll teoreetiliselt võimalik olla, kuid praegu pole arstiteadus selleks suuteline.

Itaallane väidab, et patsiendi pea saaks doonorkeha külge sulandada polüetüleenglükooli nimelise ainega, mis on katsetes ergutanud seljaaju närvide kasvamist. Kuid ekspertide väitel ei saa ka kõige peenem liim parandada seljaaju, mis on pooleks lõigatud: teatud närvirakud moodustavad kohemaid armi, mis ei lase kaht seljaaju korralikult kokku kasvada. Närvirakkude kasvamist takistavad teised valgud ja ensüümidki.

Isegi siis, kui liim mõjuks, ei saaks ta ühendada miljoneid närve, väidavad Canavero kolleegid. Praegu on neurokirurgide teadmised liiga napid isegi selleks, et siiratud kätt korralikult tööle panna.

Kui kahe seljaaju otste sulandamine isegi õnnestuks, ei töötaks vana pea külge siiratud uus keha. Canavero kirjeldab, kuidas ta hoiaks patsienti umbes kuu aega pärast operatsiooni koomas – nii saaks seljaaju närve elektroodidega ergutada, et uusi närviühendusi kasvama utsitada. Kuid see nõuaks keha talitluste normaalset jätkumist, mis pole aga võimalik. Uitnärvi nimeline peaajunärv juhib selliseid kehafunktsioone nagu pulss, vererõhk, seedimine jne. Ilma selle närvita (mille tagasikasvamisele kuluks pärast kokkutraageldamist umbes aasta) peaks patsient olema ühendatud kümnete masinatega, mis hoiaksid teda elus.

Spiridonov on kõigutamatu

Kui juhtuks ka ime ja patsient jääks ellu, ei suudaks ta kõndida, ehkki Canavero on lubanud ta aastaga jalule panna. Praeguse seljaajuvigastuste parandamise tehnoloogia juures on kõndimine välistatud, kinnitavad eksperdid. Kuid Spiridonov on kõigutamatu: ta annab oma saatuse itaalia neurokirurgi kätesse.

"Mu otsus on lõplik ja ma ei kavatse ümber mõelda," ütles ta Mail Online’ile. Tema otsust toetab kogu ta pere.

Spiridonov ei varja, et tunneb hirmu, kuid operatsioon intrigeerib teda. "Te peate mõistma, et mul pole palju valikuvariante. Kui ma seda võimalust ära ei kasuta, kujuneb mu saatus väga kurvaks. Mu seisund halveneb iga aastaga."

Spiridonovi sõnul on Canavero öelnud, et ta võib uue keha saada juba järgmisel aastal.