Gerli Rosenfeld kukkus Tallinna lähedal pankrannikult alla ja murdis vaagnaluu (60)

Algul tundus Gerlile, et kukkumine polnudki nii hull, kuid siis muutus tema vasak jalg tuimaks ja ta tundis alakehas meeletut valu. Sõber kutsus talle kiirabi, aga seda tuli päris kaua oodata, sest koht oli raskesti läbipääsetav ja autotee ligi kilomeetri kaugusel. Seepärast tulid päästjad ATVga ja viisid ta kiirabiautosse. Haiglas selgus, et Gerli vaagnaluu on kahest kohast murdunud ja ta peab ravile jääma.

Haiglas olles on Gerli jõudnud paljude asjade üle järele mõelda. "Emotsionaalselt on see mõjutanud mind kindlasti väga palju, aga ma ei usu, et ma sellest praegu veel aru saan. Ma oleksin võinud kukkuda pea või seljaga vastu kive, mille tagajärjel oleksin võinud halvatuks jääda või surma saada," räägib Gerli. Ta on õnnelik, et on elus ja pääses nii kergete vigastustega. "See oli väga õnnelik õnnetus. Kallid inimesed, palun hoidke ennast! Inimelu on ikka meeletult habras."

Möödunud reedel tehti talle uus röntgen ja et midagi ei olnud paigast nihkunud, pääses ta kodusele ravile. "Võtan asja väga rahulikult. Kuus nädalat olen kindlasti karkudel ja eks siis paistab, mis edasi saab."

Haiglas oli Gerli elu selline nagu haiglates ikka. "Ärkan, kraaditakse, võetakse verd, siis on arstivisiidid, hommikusöök, füsioteraapia, uinak, lõuna, vahepeal käivad külalised, õhtul vaatan seriaale ja filme, siis lähen magama ja nii iga päev uuesti," kirjeldab ta. "Tervis on okei, kuid ilmselgelt võiks parem olla. Enamik päevast möödub lamades, väsimus ja nõrkus on, luumurrust tulenevatest valudest rääkimata," tunnistab Gerli. "Kuid eriti tahaksin tänada oma arsti dr Lugovskoid, kes on suure töö ära teinud."

Nüüd ootab Gerlit ees pikk taastumisperiood. Päris oma jalgel on ta ilmselt alles juulist. "See tööst eemalolek saab päris raske olema. Ma olen väga aktiivse eluviisiga inimene, mistõttu ma loodan, et leian endale midagi, mida saab poole kohaga kodust voodis olles teha. Inimesel on eneseteostust vaja, ta tahab tunda ennast kellelegi kasulikuna," arutleb ta.

Gerli elu sõltub praegu üsna palju teistest inimestest. "Palun ulata mulle sokid, tõsta see üles, aita mulle teksad jalga jne – nendest saavad kindlasti minu igapäevased palved nii minu lähedastele kui ka teistele, kes minuga aega veedavad," sõnab ta.

Gerli sai avalikkusele tuntuks 2011. aastal

Ta tegeles tol hetkel tantsimise ja laulmisega, samuti oli ta osalenud mitmete firmade reklaamides.

2012. aasta veebruaris said filmisõbrad Gerlit näha «Vasaku jala reedes», kus ta kehastas ühe põhitegelase kallimat. Sealt sai alguse ka tema laiem tuntus. Edaspidi võis näha teda paljudel üritustel ja teda hakati kutsuma seltskonnatäheks.

Praegu tegeleb ta ürituste korraldamise, laulmise ja näitlemisega. Viimati võis näha tema pisirolli Kanal 2 komöödiasarjas «Köök».