Inimesed

Maarja Tali: hakkasin teraapiakoertega tegelema, kui minu isa siit ilmast lahkus

Lemmik teraapiakoeraks (7)

Katharina Toomemets, 7. mai 2015 07:00
KINDEL GARANTII: Praegu on Eestis 23 litsentsiga teraapiakoera, pühapäeval sooritab eksami veel kümme neljajalgset terapeuti ning sügiseks on Tali (pildil koos Susiga) sõnul neid loodetavasti Eestis juba 50. Hästi oluline on ka see, et igal eksami sooritanud koeratiimil on ID-kaart unikaalse numbriga, mille kehtivust ja olemasolu saab ühingu kodulehel registrist kontrollida. Vaid nii saate olla kindlad, et tegemist on vastava eksami sooritanud koera ning koolitatud koerajuhiga.Foto: Arno Saar
"Kui mu isa raske haiguse tagajärjel lahkus, tundsin, et pean tegema väikese pausi. Kui poleks olnud sellist suurt ja sügavat kaotust, rühiksin kindlasti tänagi oma rätsepatoas ülikondi ja pruutkleite teha," räägib stilistina tuntud Maarja Tali, kellest tänaseks on saanud Eesti Abi- ja Teraapiakoerte Ühingu juhatuse liige. 

Ühing koondab vabatahtlikke ja nende koeri ning samuti terapeute, kes on kaasatud füsio-, tegevus-, kõne- ja teistesse teraapiatesse. Käiakse vanadekodudes ja lastehaiglates. Maarja Tali ütleb, et korrektene on koerte kaasamist nimetada koerte abil sekkumiseks, mis jaguneb tegevuse iseloomu ja läbiviijate ettevalmistuse järgi külastuseks, õppimiseks või teraapiaks. "Kui ma käin oma koeraga lastehaiglas, ei ole see teraapia. Teraapiat viib läbi terapeut ehk ülikoolis vastava hariduse omandanud spetsialist," räägib Maarja, kuid lisab, et kindlasti mõjub igasugune koertega toimetamine positiivselt.

Samal teemal

"Külastus, mille eesmärk on valmistada rõõmu ja luua turvaline õhkkond, ei nõu koerajuhilt eriväljaõpet ega lisateadmisi. Ma küll mõtlen haiglasse minnes hoolega läbi, mida võiksime koos toredat teha, kuid tegevuse sisu dikteerib laps ja õnnestumise mõõdupuuks on vaid naeratus lapse suul. Minu roll on aidata lapsel saada hea kontakt loomaga," selgitab ta. 

Eelistas Saksa lambakoerale malamuuti 

"Teraapia on aga plaanitud sihipärane tegevus, mille tulemusi saab alati mõõta. Kui terapeut kaasab oma töösse teraapiakoeratiimi, siis tema töö iseloom jääb samaks ning eesmärgid samuti, kuid kogu tegevus on seotud ruumis viibiva koeraga. Väga häid tulemusi on saadud töös autistlike lastega. Koer avab ja innustab neid ning harjutused mälu või peenmotoorika arendamiseks muutuvad lõbusaks mänguks. Näiteks lihtsalt paela sidumise asemel lastakse lapsel koerale rihma kaela panna. See nõuab täpsust, kuid laps ei koge seda ülesandena, sest tema tegevuse mõte on suhelda sõbraga," tutvustab Maarja teraapiakoerte tööd.

Malamuut Susi leidis tee Maarja juurde peaaegu viis aastat tagasi, kui naine nägi internetis fotot malamuudipesakonnast. Kahe nädala pärast oli otsus tehtud ja veel veidi aja pärast koerake kodus. "Meie peres on lapsest peale koerad olnud. Viimati olid Saksa lambakoerad, aga nende aretuses on tänaseks mindud nii kaugele, et vanas eas kimbutavad neid puusa- ja tagajalaprobleemid," räägib Maarja, miks ta otsustas ka teiste tõugude kohta uurima hakata.

"Mulle meeldis malamuutide välimus ja see, mida kirjutati iseloomu kohta – et nad on iseseisvad ja intelligentsed, aga mitte kõige malbemad."

Kui Maarja isa vähi tõttu siit ilmast lahkus, oli just Susi talle suurim toetaja. "Susi on minu elu väga palju muutnud ja mulle rasketel hetkedel toeks olnud. Kui mu isa lahkus, tundsin, et pean aja maha võtma ja prioriteetidele mõtlema. Koeraga laste heaks tegelemine sattus just sellele ajale. Kui poleks olnud sellist suurt ja sügavat kaotust, rühiksin kindlasti tänagi oma rätsepatoas pruutkleite ja ülikondi teha."

Kolmes haiglas käib abiks seitse koera

Kuidas aga läks nii, et Maarja, kes muidu teenis leiba stilisti ja moekunstnikuna, ühtäkki sellise kannapöörde tegi? "See kujunes nii. Pidasin peaaegu kümme aastat Pikal tänaval rätsepatuba ja kui koera võtsin, märkasin, et inimesed, eriti lapsed, tahavad väga temaga suhelda."

Üsna pea sai Maarja lemmikust esimene koer, keda lubati haiglatesse lapsi külastama. "Saime käpa Tallinna lastehaigla onkoloogiaosakonna ukse vahele. Täna käivad laste juures juba kolmes haiglas seitse koera."

Edasi viis elu naise kokku juba koerte käitumisspetsialistide ja asjatundjatega, kellega otsustati liituda teraapiakoeri ühendava organisatsiooniga.

Milline koer sobib?

"Kui inimene arvab, et tal on tore koer ja nad võiksid sobida teraapiakoerte tiimi, siis tuleks tulla sobivustestimisele," ütleb Maarja Tali.

"Testijad kaardistavad kolmekümne nimuti jooksul, kuidas koeratiim (koer ja koerajuht – K. T.) omavahel toimib, milline on koera iseloom ja kas ta soovib võtta kontakti ning suhelda võõra inimesega."

Jälgitakse, kuidas koer end võõras ruumis tunneb. Samuti pole vähem oluline, kuidas koerajuht end tunneb ja ootamatustega hakkama saab. "Inimesed puutuvad kokku väga erinevate situatsioonidega ja tihti ei teata, mis neid ees ootab – sotsiaalsed probleemid, väärkohtlemine, surm. Vabatahtlikud peavad endale aru andma, et see pole hobi, mida oma koeraga aeg-ajalt harrastada, vaid neil on väga suur vastutus. Kui sa ei oska kaitsta klienti, oma koera ja ennast, võivad asjad halvasti minna."

Millised omadused teraapiakoeral olema peavad?

Maarjalt küsitakse tihti, mis tõugu see teraapiakoer siis on. Tegelikult ühest vastust sellele pole. Peaaegu iga tasakaalukas, kontrollitav ja sotsiaalne koer võib saada teraapiakoeraks. "Me ei vaata vanust, kui ta pole just kutsikaeas või väga vana, tõugu ega suurust."

Maarja toob välja kolm omadust, mille järgi teraapiakoeri valitakse:

• Turvalisus. "Kui koeral on väga stressirohke situatsioon, siis ei tohi tema esimene valik olla see, et ta kaitseb ennast, omanikku või ka näiteks toitu või palli. Koer ei tohi reageerida agressiooniga inimese või teise koera suhtes."

• Kontrollitavus. "Teraapiakoerad pole saanud eriväljaõpet. Kuigi sageli on vajalik õpetada neile uusi trikke või oskusi, aastatepikkust rividrilli nad ei tee. Oluline on, et koer on koostööaldis ja kontrollitav ehk kui koerajuht ütleb "istu!", siis koer ka kuuletub ja istub.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee