Inimesed

Maarja Tali: hakkasin teraapiakoertega tegelema, kui minu isa siit ilmast lahkus

Lemmik teraapiakoeraks (7)

LISA KOMMENTAAR

Ewerile8. mai 2015, 22:12
Kurvalt ei lõppenud ekspeditsioon mitte vale looma valiku tõttu, vaid teiste asjaoluse tõttu:) Ära enne targuta, kui kogu lugu ei tea. Amundsenil oli kaasas 50 tonni (!) toitu, Scottil heal juhul 10, kui sedagi, lisaks olid Amundsenil kõiki asju tagavaraks paar tk (kui peaks katki minema või kaduma)...termomeetreid, taskulampe jne. Aga malamuutidega oli tõesti nii, et paar nõrgemat koera söödeti ekspeditsiooni lõpus tugevamatele toiduks...Me räägime aastast 1912 siiski. Neil kahel konkureerival ekspeditsioonil oli sama eesmärk, samad teadmised, kuid erinev ettevalmistus, mis ühele saatuslikuks sai. Aga Maarjale soovin palju edu- see on üks ütlemata kena tegemine! Paljud tervedki lapsed saavad hästi kasvatatud koeraga suheldes oma koertekartusest üle:)
raivo8. mai 2015, 15:18
tubli,jätka samas vaimus.
justament8. mai 2015, 04:44
Tore et on inimesi kes sellisele asjale hinge sisse puhuvad ja uleval hoiavad. Suur tanu!!
7. mai 2015, 19:35
eh7. mai 2015, 21:27
kepikõnnimees7. mai 2015, 15:28
Mingu loodusesse ennast liigutama,parem enesetunne ja välimus!
purga ewert7. mai 2015, 11:01
Amundsenil olid lõunapooluseretkel kah teraapiakoerad kaasas, Amundseni retk oli edukas, isegi lemmikkoerad tulid tagasi (teised söödi ära), Scottil olid teraapiaponid, ekspeditsioon lõppes kurvalt.