Samal päeval viisid linnavahid ja paljastatud mõõgaga timukas Uexkülli tapaplatsile. Minna taheti tavalist teed pidi: Harju tänavalt läbi Vaestepatuste tänava Liivalaiale, kus umbes praeguse Swedbanki maja kohal kurjategijaid hukati. Harju väravast kaugemale ei jõutud. Riisiperest kihutas ratsasalk Uexkülli vabastama ja vahtkonnaülem otsustas lasta ta pea siinsamas sise- ja välisvärava vahel maha lüüa. Paigas, mis enam-vähem täpselt on Harju tänava suubumiskohal Vabaduse platsile kunagise lennupiletikassa juures, viidi otsus kiiruga täide, enne kui ratsamehed värava jõuga avasid.
Hukkamine 480 aastat tagasi võeti ette näitamaks, et kuriteo eest karistatakse ühtmoodi nii liht- kui ka aadlimehi. Uexküll oli julmalt tapnud Tallinna maa-alal oma talupoja Suurepere Madise, kirjutab kroonikaraamatus Eugen von Nottbeck. Mõisnik oli Madist piitsutanud, postile tõmmanud, külma vangikongi heitnud, kus talupoja jalad külmusid. Seejärel tagus ta kaikaga Madise jalgu ja lõpuks virutas kaks korda pähe. Talupoeg suri. Kohtu ees pakkus Uexküll vara ja raha, terve küla seegile ja linnale, aga sellest polnud abi. Kohus jäi kõigutamatuks: surmanuhtlus.
Google pole ka eestimaine toode, no nagu meie kohaletopitud president jms.
Teadmiseks sulle, et su ööuni oleks rahulikum, et sõna "vane" on väga eestikeelne sõna ja see on sama, mis vanem, pealik jms. Sõna "vane" on levinud ehk tõepoolest rohkem ajalooga tegelevate kodanike seas.
Kui juhtumisi oled eestlane, siis täienda end emakeele osas, et ei tekiks selliseid koledaid ülejõu käivaid peamurdmisi.
Ja Üksküla läänist teab teine kommentaator tõepoolest, kuid sellest, et Läänemaal samasugune küla oli- seda ei tea. Ja polegi miskit sest hullu. Vanede nimed tuletati tavaliselt nende kodukülast ja siis said need kas taani- või saksapärase vormi, nt Rohu vane sai nimeks Rocht, Tammiku oma Tabelinus, Kiviloo oma Kiwele jne. Neist sai nii taanlaste, kui sakslaste vasallkond ja seda juhtus massiliselt. Kusjuures- nii taanlased, kui sakslased tülitsesid omavahel ja saatsid sõtta just oma vasallid, mille tõttu kohalikud sõjad olid ka naaberküla naabri vastu jne. Suurima heameelega tapeti, rööviti ja põletati oma rahvuskaaslasi- seda nimetatakse kaasajal siiski liiga tihti ekslikult "muistne vabadusvõitlus". Tavaline vennatapp ja oma rahva alandamine võimu ja raha nimel oli see.
Nagu tänagi.
JUST nii kuis tehakse praegugi- ajalugu on jõidnud ringiga tagasi snna 12- 13 sajandisse. Vahendid, inimesed jms on teised, olukord sama- hea elu ja tiitli nimel müüakse oma rahvas ja maa.