Tõnis ErilaidFoto: Kalev Lilleorg
Blogid
7. mai 2015, 07:00

Kuidas aadlimehel pea maha raiuti (5)

7. mai varahommikul 1535. aastal kirjutas Riisipere mõisaomanik Johann Uexküll raevanglas oma testamenti: "Vanad ja uued võlad tuleb talupoegadele andeks anda."

Samal päeval viisid linnavahid ja paljastatud mõõgaga timukas Uexkülli tapaplatsile. Minna taheti tavalist teed pidi: Harju tänavalt läbi Vaestepatuste tänava Liivalaiale, kus umbes praeguse Swedbanki maja kohal kurjategijaid hukati. Harju väravast kaugemale ei jõutud. Riisiperest kihutas ratsasalk Uexkülli vabastama ja vahtkonnaülem otsustas lasta ta pea siinsamas sise- ja välisvärava vahel maha lüüa. Paigas, mis enam-vähem täpselt on Harju tänava suubumiskohal Vabaduse platsile kunagise lennupiletikassa juures, viidi otsus kiiruga täide, enne kui ratsamehed värava jõuga avasid.

Hukkamine 480 aastat tagasi võeti ette näitamaks, et kuriteo eest karistatakse ühtmoodi nii liht- kui ka aadlimehi. Uexküll oli julmalt tapnud Tallinna maa-alal oma talupoja Suurepere Madise, kirjutab kroonikaraamatus Eugen von Nottbeck. Mõisnik oli Madist piitsutanud, postile tõmmanud, külma vangikongi heitnud, kus talupoja jalad külmusid. Seejärel tagus ta kaikaga Madise jalgu ja lõpuks virutas kaks korda pähe. Talupoeg suri. Kohtu ees pakkus Uexküll vara ja raha, terve küla seegile ja linnale, aga sellest polnud abi. Kohus jäi kõigutamatuks: surmanuhtlus.