Arvo Pärdi muusikale tehtud lavastus jõuab kümnete miljonite ette?

"Aadama passioonis" kõlab neli Pärdi teost: "Aadama itk" (2009), "Tabula rasa" (1977) ja "Miserere" (1989) kuuluvad tema olulisimate hulka, spetsiaalselt etenduse sissejuhatuseks on ta kirjutanud teose "Sequentiae". Muusika taustale on tantsulise vaatemängu loonud kaasaegse teatri suurkuju ja avangardteatri üks alusepanijaid Robert Wilson. Lavastuse muusikajuht ja dirigent on Tõnu Kaljuste.

Esitavad Eesti Filharmoonia kammerkoor, Tallinna kammerorkester, solistid – tuntumad neist inglise kontratenor David James ja ameerika sopran Andrea Lauren Brown –, teatri- ja tantsukoolide üliõpilased ning näitlejad-tantsijad Lucinda Childs USAst, Michalis Theophanus Kreekast, Tatjana Kosmõnina Venemaalt, Erki Laur, Triin Marts, Indrek Hirsnik ja Endro Roosimäe. Lavastustiimgi on üdini rahvusvaheline. Eesti Kontserdil aitab etenduse lavale tuua Milano tootjafirma Change Performing Arts.

Eile kohtusid Kaljuste ja Wilson solistidega, täna on orkestri ja lauljatega eraldi proov, homsest teevad ka seni helisalvestistega harjutanud näitlejad proovi elava muusikaga. Esimene nädalane proovitsükkel oli mullu augustis, nüüd tulevad esinejad kokku teist korda. 12.–16. maini toimub viis etendust. Muusikafilmide tootja Accentus Music väntab lavateose sünnist doki, hiljem valmib ka kontsertfilm.

Filmide tegemist ja levitamist toetava EASi juht Hanno Tomberg ütles eile pressikonverentsil, et filmid jõuavad praeguse seisuga 45 riiki, kuid huvilisi lisandub. Tema arvates võib lavastus tõmmata Eestile kogu maailma muusikalembide pilgud: “Me ootame, et läbi kajastuste mujal riikides jõuaks see suur etendus miljoniteni. Oleme arvestanud, et vaatajaskond võiks olla kuni 50 miljonit inimest. Ja kui Hiina turg taha tuleb, siis miks mitte miljard?”

Jüri Leiten lisas, et järgmise teisipäeva esietendusele on tulemas umbes 30 produtsenti Euroopast, Aasiast, Põhja- ja Lõuna-Ameerikast, ka suurte festivalide juhte. "Nad kõik sõidavad siia suurte ootuste ja lootustega. Ma olen veendunud, et lähiaastatel etendatakse seda teost väga mitmel pool maailmas ja seda kindlasti Eesti muusikute ja koorilauljate osavõtul. Me viskame isekeskis nalja, et kui Eesti Kontserdil on neli saali Eestis ja üks Peterburis, siis meie kuues saal saab olema liikuv. Ja see saal, me väga loodame, liigub järgmised mitu-mitu aastat igal pool maailmas,” lausus Leiten.

Wilsoni sõnul on tema suurim väljakutse mitte üle lavastada, sest liigne liikumine võib röövida publiku tähelepanu muusika kuulamiselt. Ta seadis sihiks visualiseerida Pärdi loomingut nii, et muusika tõuseks esile isegi paremini kui kinnisilmi kuulates. Suurt rõhku on ta pannud ka valguslahendusele.