NASA kosmosekiirguse labori teadlased mõjutasid hiiri maapealses laboris ülikiiresti liikuvate osakeste vooga, mis sarnaneb kosmoses leiduva kiirgusega. Kõik hiired kogesid umbes samasugust kiirgushulka, mis tungib kosmoselennu ajal kosmoselaeva pardale.
Tuli välja, et kiirguse mõju all olnud hiired uudistasid vähem ringi ja sattusid kergesti segadusse.
Katse oli kavalalt plaanitud - hiirte geene oli muundatud nii, et nende närvirakud hakkasid helendama. See lubas täpsemalt uurida, mis näriliste ajus toimus.
Kuus nädalat pärast kiirgusega mõjutamist olid hiirte ajus tekinud põletikulised muutused, mis ei lubanud närvirakkudel enam normaalselt suhelda.
Ülikiiresti liikuvad osakesed olid ära lõhkunud neuronite jätked ja hiirte aju sarnanes väga Alzheimeri tõbe põdevate inimeste omaga.
Teadlased rõhutasid siiski, et rahvusvahelises kosmosejaamas elavaid inimesi ei tule hakata kibekiiresti Maale evakueerima.
Kosmosejaam tiirleb üsna madalal Maa kohal ja seal kogetav kiirgushulk on väiksem kui avakosmoses. Lisaks tekivad ajus muutused ilmselt alles pärast pikaajalist kosmoses viibimist.
Küll aga muudab hiirtega tehtud katse murelikuks need NASA töötajad, kes peaksid hakkama ette valmistama lendu Marsile.
Lend punasele planeedile on palju pikem ja seda kosmoselaeva Maa magnetväli enam ei kaitse. Kahe- kuni kolmeaastase Marsi-ekspeditsiooni läbi teinud inimesed võivad hakata kannatama tähelepanuhäirete ja mälukaotuse all.
Kommentaarid