"Mehed pakkusid kooliõe eest 45 lammast. Ta oli tõesti imekaunis!" (15)

"Meie grupis oli üks imekaunis neiu. No tõesti imekaunis! Kohalikud püüdsid väga omapärase jutuga peenelt ja vihjamisi teada saada, palju tema hind võiks olla. Et kui tahad päriseks endale. Tüdruk oli nii väga ilus!" jutustab zooloog Aleksei Turovski oma noorusaja seiklustest Kaukaasias, mille sekka mahtus ka tõsimeelne naisekauplemine.

Aleksei Turovski (68) on oma värvika karjääri jooksul kogenud nii mõndagi: elanud üle liivatormi, pääsenud koertekarja käest ning hoidnud käes surmavat mürkmadu. Zooloog jagas Õhtulehega üht-teist oma värvikamaist seiklustest.

Kuidas ehmatada kilpkonna

"Neljanda kursuse järel oli meil ekspeditsioonipraktika. Mai alguseks läksime, kevadine eksamisessioon pidi olema valmis juba aprilli lõpuks. Aserbaidžaan, Gruusia, Ukraina, Lõuna-Venemaa. Käisime kõik rongiga läbi.

Olime Jevlakhi linnas Aserbaidžaanis, Gruusia piiri lähedal. Issand, kui palju putukaid ma sealt leidsin! Ja mesilasenäpp ning teisi tohutult huvitavaid linde, mille liiki ma määrata ei jõudnudki. Seda väga ootamatutel põhjustel.

Vaatan tihnikust välja, jõgi tuleb mägedest alla, kevadiselt lai ja tormine. Kalda peal jalutab üks kilpkonn, mageveekilpkonn. Paistis olevat nagu Euroopa sookilpkonn, aga liiga suur selle jaoks. Loomulikult kavatsesin looma kinni võtta, et liik ära määrata.

Kuid kujutage ette – niipea, kui hakkasin põõsastest looma poole hiilima, hakkas jõest ülesvoolu tulema paljaid sõdureid. No pataljoni jagu vast mitte, aga mõni kompanii küll. Rõõmsa kisa ja käraga, ju neid ilmselt seal vannitati ja pesti. Kohe kadusid allavoolu edasi. Veel natukese aja pärast tuli jõe kohale suur helikopter, pot-pot. Aga minu kilpkonn oli muidugi kadunud, otsekohe lasi jalga. Koos lindudega."