Karl Mihkel Salong: soovin muusikaga tegeleda kogu oma elu

"Mul on siiamaani läinud saates super õnnelikult, juba see, et ma pääsesin kümne parima hulka, on pool võitu!" ei püstitanud Karl Mihkel endale ülesannet iga hinna eest saade võita. "Minu ema ja õde, vanavanemad toetasid mind saates väga ja muidugi ka minu noorem õde Josefiine, kes õpib viiulit ja tantsib balletti. Ta on saatest väga sillas ja kui ta käis kohal, rokkis ta seal täiega."

"Tahan nagu tõelinehipi välismaale hääletada"

"Minu vaba elu stiili hulka kuulub ka hääletamine, mis oli ka varasemate aegade hipide üks tunnusjooni. Ma olen hääletades reisinud paljudesse Eesti paikadesse, lähitulevikus tahaks ka kuhugi välismaale, näpp püsti, reisida.

Mulle on jäänud oma hääletamiskogemustest eriti hästi meelde mullu suvel juhtunud seiklus. Hääletasin ühe sõbraga Nõvast Tallinna. Ilm oli väga suvine, päike paistis ning tükk aega ei olnud maanteel ühtegi autot näha. Ma viskasin asfaltteele pikale, vaatasin taevasse ja kuulasin lähedal jooksva oja veevulinat. Ühtäkki ilmus tühjale maanteele auto, ma hüppasin püsti ja tõstsin näppu.

See oli üks vanem mersu, roolis eakas Soome härra. Ta ei osanud eesti keelt kuigi hästi, kuid me saime mingil moel ikkagi suheldud, ta oli hea huumorimeelega ja väga muhe mees. Tee peal tegime ka ühe pikema peatuse ja läksime mõisa sööma, kus härra tegi meile välja. Naljakas oli, et mul oli seljas mingi maika ja suvalised püksid, aga koht oli uhke. Seesama mees näiteks kandis viisakat ülikonda."