Inimesed

Andres Dvinjaninov: Edgar Valteri elu ei olnud nii pilvitu, kui tema tuntud loomingust arvata võiks (6)

Silja Paavle, 27. aprill 2015, 07:00
Edgar ValterFoto: Aldo Luud
"Kui palju keskmine eestlane üldse Edgar Valterist teab?" küsib näitleja Hannes Kaljujärv, vihjates sellele, et enamikule meist on tuttavad Valteri Sipsik, Naksitrallid, Kunksmoor, Krõll, Pokud ning karikatuurid, kuid temast kui inimesest suurt ei teata.

Mõned viited eestlaste mitme põlvkonna lastekirjanduse maailmale näo andnud Edgar Valteri olemusest saab Tartu Karlova teatris lavastunud etendusest "Karid ja kõrgused", kus lastekirjaniku ja kunstniku rollis astuvad lisaks Hannes Kaljujärvele üles ka Andres Dvinjaninov ja Jüri Lumiste.

Samal teemal

Mida mehed ise on tänu Edgar Valteri kehastamisele üheksa aastat tagasi surnud kunstnikust ise teada saanud?

Esmalt nimetavad Kaljujärv ja Dvinjaninov, samuti laval muusikutena esinevad Indrek Kalda ja Toomas Lunge tema maale, mis ka etenduse ajal laval taustaks jooksevad. Varasemalt oli Valter neile hinge läinud kui karikaturist. "Tema kujutatu jättis alati meeldivalt lahtiseid otsi ja võimalusi edasimõtlemiseks," tähendab Jüri Lumiste.

Andres Dvinjaninov meenutab, et pidas Valterit omal ajal geeniuseks just tema illustratsioonide ja karikatuuride tõttu. "Minu jaoks oli ta nagu Eesti Bidstrup (Herluf Bidstrup oli maailmakuulus taani karikaturist – S.P), ma tahtsin olla tema sarnane. Aga ei olnud," kõneleb Dvinjaninov.

Need kuus 1972. aastal valminud maali, mis olid lavastusele esmasteks inspiratsiooniallikateks, võtsid mehed sõnatuks, nagu kinnitab Dvinjaninov.

Edgar Valterist endast suurt ei teatud, kuigi Jüri Lumistel ja Toomas Lungel on elus olnud õnne põgusalt tänu Vanemuises lavastunud Pokumängu etendusele mehega kohtuda. Jüri Lumiste meenutab, kuidas Valteril Pöörismäel külas käidi. "Oli tunda, et mees on oma rahu ja mõistmise leidnud. Tal oli seal hea olla, tema mõnusat olekut õhkus meilegi," kõneleb Lumiste, kellele sümpatiseerib ka Valteri pieteeditunne laste, loomade ja ka kujutatud naiste suhtes.

"See on loonud usalduse tema loodu vastu. Seal on hoolimist. Kõigel, mis ta teinud on, selle on imetabane mõtte -, nägemise- ja kujutamisväärtus. Ja ajaga see üha kasvab," räägib Lumiste.

Hannes Kaljujärve meelest oli tegu sooja inimesega, kes veidi põdes, et teda akadeemilistes kunstiringkondades omaks ei võetud. "Eks see mõjutas veidi ka tema erakuks jäämist elu viimases otsas," kostab ta.

Andres Dvinjaninovit üllatas, et Valteri enda elu ei sujunud teps mitte nii sujuvalt ja pilvedeta taeva all, kui tema avalikkusele tuntud loomingu järgi võiks arvata. Toomas Lunge sõnul kipubki sageli olema nii, et vagal veel on sügav põhi. "Inimene näib rahulik, sisemuses võib ta olla vägagi kirglik," viitab ta Valterile, kes elu jooksul paar korda tõsiselt plahvatas.

Indrek Kalda leidis Valteri elu keerdkäikudest mitmeid äratundmisi. "Paljud kunstnikud ja inimesed üldse on mingil eluperioodil olnud alkoholiga kimpus, selles ei tohiks ju midagi üllatavat olla," täpsustab ta.

Kõike seda püüavad Kaunimate Aastate Vennaskonnana tuntud mehed Edgar Valteri elust kõnelevas lavastuses vaatajateni tuua, püüdes võimalikult täpselt edasi anda ka kunstniku olemust ja kõnepruuki. "Need lood ja laulud ei ole üks lust ja lillepidu, neist leiab vägagi tõsiseid asju," nendib Dvinjaninov, et mängida kunstnikku, kellega sa oled koos üles kasvanud, on üks äärmiselt kummaline tunne.

Plaadist sai etendus

"Algselt oli plaanis kuue maali põhjal teha vaid plaat, Leelo Tungal kirjutas luuletused ja mina muusika," meenutab Toomas Lunge.

Kui sellest plaanist kuulis lavastaja Margus Kasterpalu, ütles ta, et seda on justkui vähe, sest Edgar Valter väärib suuremat tähelepanu kui plaadiümbrist kuue maaliga. Nii sündiski möödunud sügiseks äsjaavatud Tartu Karlova teatrisse avaetenduseks Edgar Valteri elust kõnelev muusikalis-sõnaline põimik "Karid ja kõrgused", mis on inspireeritud samanimelisest elulooraamatust ning Edgar Valteri maalidest. Muusika eest pälvis Toomas Lunge 2014. aasta teatripreemia.

"Karid ja kõrgused" on Karlova teatri laval sel nädalal veel kahel korral ning need jäävad teatri juhi Andres Dvinjanonovi sõnul viimasteks etendusteks Tartus. Kui läheb hästi, siis sügisel saab lavastust mõned korrad näha ka Tallinnas ja Võrus.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee