Näosaade tõi Mart Müürisepale kuulsust ja musttuhat tööpakkumist (13)

"Mul on nüüd hästi palju tööd, nii palju, et olen juba valiv. Näiteks ei paku mulle mingit pinget õhtujuhi amet – see on tühi nühkimine. See on töö, mida teha vaid raha pärast ja just sellistest pakkumistest, mis ei arenda mind kui näitlejat, olen lahti ütelnud," lausub ta pärast edu paroodia- ja jäljendamisšõus "Su nägu kõlab tuttavalt".

Mart on oma kuulsusest teadlik, kuid ei pööra sellele suurt tähelepanu. "Pole mingit vahet, kas oled kuulus või mitte. Mina ei ole sellest suurt numbrit teinud, sellega tuleb elada ja leppida. Näiteks, kui ma loen enda kohta mõnda artiklit, siis minu egole võib see isegi meeldida, aga päris minule ei lähe see korda. Ma ei samasta ennast selle Mart Müürisepaga, kes on kuulus ja jagab intervjuusid. Minule on tähtis seda menu rahulikult kõrvalt jälgida ja jääda iseendaks, mis on päris keeruline. Uues tükis "Mees metsast" näitan ma päris palju iseennast kui lihtsat inimest," lubab Mart.

Missugune inimene on ta tavaelus? "Haha, seda peab teiste käest küsima, missugune ma olen, aga selles monolavastuses saab vastuseid paljudele küsimustele," eelistab Mart avaneda laval.

Sööb popkorni ja vaatab telekat

Mart usub, et tema karjäär on praegu tõusuteel ning mõõnadest on veel vara rääkida. "Jah, praegu on minu karjääris absoluutne tõus, ja teate, kuna ma olen veel nii noor, alles kutsikas, siis pole neid mõõnu olnud. Asjad on siiamaani kogu aeg ainult mäkke läinud. Aga inimene peab olema valmis ka eksimusteks ja põrumisteks, elu on selline," mõistab ta, et igas ametis on omad tagasilöögid.

"Samas, eks minulgi on olnud raskeid hetki, siis, kui on hästi palju tööd – oled täiesti tühjaks tõmmatud, tunned end nartsuna ega jaksa endast niipalju anda, kui tahaks."

Talle teeb praegu muret vaid see, et ei suuda koormatuse tõttu kõiki rolle alati perfektselt mängida. "Minu tavaline tööpäev näeb välja nii, et ärkan kell kümme üles ja lähen teatrisse proovi tegema, siis järgneb etendus ning päev lõpeb kella kümne paiku õhtul," on kaheteisttunnised tööpäevad tavaline rutiin.

"Need on pikad päevad, õnneks on mul piisavalt tahtejõudu ja soovi näitlejatööd teha – ma armastan seda!"

Pärast tööd jalutab ta koju puhkama. "Teatrist lähen tavaliselt koju, söön popkorni ja vaatan mõnda filmi, nagu kõik tavalised inimesed. Töörattalt on raske maha tulla ja ma arvan, et iga näitleja toob tööd koju kaasa, töömõtetest ei ole nii lihtne nagu mantli seljast võttes lahti saada, töömõtted tiirlevad peas ka puhkehetkedel. Elan vanalinnas ning selleks, et puhata, jalutan tihti mööda öist linna."

Mart lõõgastub ka lihtsalt vanalinnas uidates. "Minu esimene vaba päev tuleb alles juunis. Siis lähen kohe metsa, et end seal laadida, kuid kavatsen seal valmistuda ka uueks lavastuseks."

Ehkki Mart on praegu ülepeakaela sukeldunud teatritöösse, ei välista ta, et proovib ennast tulevikus ka muus ametis. "Tulevikus tahaksin näiteks teha muusikat, katsetada parmu- ja suupilliga, teha nii-öelda etnodiskot – klubisette pärimuspillidega. Kes teab, võib-olla teen kunagi teatrist pausi ja keskendun muusikale."

Jan Uuspõld: Mart on lahe kutt!

"Mees metsast" tüki mõtte käis välja Jan Uuspõld, kes on ka lavastuse üks produtsente. "Ta ütles: Mart – sa oled lahe kutt, tee üks monotükk," meenutab Mart Müürisepp naerdes.

"Ja nii see mõte arenema hakkas, ma tutvusin teksti autori Rein Pakuga ja asjad hakkasid liikuma," selgitab mina-tegelane.

"Selles tükis ma avan ennast päris palju kui inimene. Seal saab teada, kes ma olen ja missugune on minu ego – näeb kahte minu poolt: kõrgem mina ja maine mina, kellele on tähtis kuulsus, edu ja tähelepanu. Tema tuleb lavale nukuna," räägib Mart.

"Selle monotüki läbiv mõte on, et selleks, et oma edevusest ja egost lahti saada, tuleb kiusatusele järele anda ja minna lavale, lasta see endast välja."