Tõnis Erilaid.Foto: Kalev Lilleorg
Blogid
27. aprill 2015, 07:00

Kuidas suurele salaviinavabrikule lõpp tehti (2)

Seda küla pole Virumaa servas enam ammu, põlludki kasvavad pikkamööda võssa ja umbrohtu, aga perekonnatraditsioon rääkis, kuidas üks sugulasist seal nii head samakat ajas, et lähedalt ja kaugelt hankimas käidi.

No see lähedalt ja kaugelt tähendas küll ümberkaudseid väikekülasid. Kokku vahest poolsada suitsu.

Minu kauge sugulane jäi haardelt kaugele maha Himmaste salaviinatehasest endises katlamajas. Sealt olevat ikka enam-vähem kogu Kagu- Eestit varustatud. Toode kujutas endast odava Lätist toodud piirituse segu destilleeritud veega. Kui maapoes maksis 1999. aasta kevadel pooleliitrine viinapudel 57 krooni, siis Himmaste toodangut sai selle raha eest terve liitri.

Kraam veeti laiali, sest külaelanikud polnud enda sõnul kordagi mingit tavatumat liikumist katlamaja ja selle peremehe talu ümber näinud, kui ajakirjanikud pärast 26. aprilli 1999 politseihaarangut külla tormasid ja järgmisel paaril päeval värvikaid lugusid Eesti suurima salaviinatehase paljastamisest kirjutasid. "Kes seda riigiviina osta jõuab, ma saan palka 1000 krooni kuus," kurtsid külas naisedki, et elu ise sunnib samakapudeli järele haarama.

See oli viinavabriku omanikule tulus kurtmine: tema kodunt konfiskeeriti tolle aja kohta ulmeline summa, 817 993 krooni. Ja 1475 liitrit veel müümata viina või piiritust.